Lutsar lisas ERR-ile antud intervjuus, et juhul kui ühiskond kinni panna, tuleb paralleelselt mõelda, kuidas elanikkonna immuunsust tõsta.

“Selleks ei ole väga palju võimalusi: üks on läbi põdeda ja teine on väga kiiresti teha tõhustusdoos neile, kellele see on ette nähtud.”

Lutsar möönis, et kui inimesed ei vaktsineeri, tuleb lihtsalt teistel oodata seni, kuni vaktsineerimata inimesed haiguse läbi põevad: “Ikkagi need esimesed doosid. Ma ei näe küll ühtegi muud võimalust, kuidas sellest viirusest pikemaajaliselt hakata lahti saama.”

Lutsar möönis, et on olemas põhimõttelised vaktsiinivastased ning nende mõttemaailma ei ole võimalik muuta. Küll aga tuleb saada kätte need inimesed, kellel on põhjendatud hirmud vaktsineerimise ees ja neid hirme leevendada. Samuti tuleb minna edasi tõhustusdoosidega.

Lutsar tõi paralleeli teiste viirushaigustega, mis maailmas palju kahju teevad, kuid tänu vaktsineerimisele enamiku inimeste jaoks leebete sümptomitega mööduvad.

“See on ka paljude teiste haiguste juures, et immuunsust tuleb tugevdada,” ütles Lutsar. “Selleks on vaktsiinid üks võimalus, aga ka kerged nakatumised, mis ju ka gripi korral toimuvad vaatamata vaktsineerimisele. Kerged nakatumised on need, mis immuunsüsteemi natukene uuendavad ja talle meelde tuletavad, kuidas antikehi toota.”

Seoses antikehadega tuleks kiigata ka eile antikehade levimust kajastanud Delfi artiklisse:

1. “Seejuures on eriti hea meel, et 65-aastaste ja vanemate seas on antikehade levimus jõudnud 87% juurde,“ ütles Kalda.
   Mida me paanitseme, kui kohe-kohe on 65+ 90% kaitstud?
2. Üldine antikehade levimus on püsinud septembrist saati pea muutumatu (st 77%).
   Kuidas on võimalik, et viirus levib metsikult Eestis ringi ja vahepeal pole kuu ajaga antikehadega inimesi juurde tulnud?

Päevaleht näiteks tegi oma esmaspäevases juhtkirjas ettepaneku anda ka neile, kel on antikehad, koroonapass.

Koolid peavad jääma avatuks

Ehkki ühiskonnas on räägitud, kas peaks koolivaheaega nädala võrra pikendama ja koolid saatma kaugõppele, siis Lutsar seda ei poolda: “See ei ole probleemi lahendus, kolmas aasta distantsõpet on ikka väga valus.”

Haridusminister Liina Kersna ütles eile ERR-ile samuti, et koolide puhul on eesmärk hoida neid võimalikult avatud.

Samas soovitakse vaktsineerimata ja läbipõdemata õpetajaid ja õpilasi kaks korda nädalas testida. Minister ei vastanud küsimusele, mis saab lastest, kelle vanemad ei luba last koolis testida. Telegram küsib veel, et kui terviseandmed on isiklikud, siis kuidas üldse on lubatud väga avalikult välja öelda, millised lapsed on vaktsineeritud, millised mitte jne?