14. veebruaril avaldasime artikli “Eesti pere lugu: vähiravi Rick Simpsoni kanepiõliga”, milles rääkis oma abikaasa Terje võitlusest vähiga ja ravist Rick Simpsoni poolt välja töötatud kanepiõliga Janek Hiiet. Artikkel pälvis üsna suurt vastukaja ja on nüüd välja viinud selleni, et lugu tahetakse vormida mängufilmiks. Teose rahastamiseks plaanib idee autor Ingmar Ploom pöörduda Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Filmi Sihtasutuse poole, kuid et näidata filmi vajalikkust, on igal ühel võimalik projekti toetamiseks platvormil Petitsioon.ee allkiri anda.

Ingmar Ploomi pöördumine Facebookis:

Järsku leiate hetke läbi lugemaks järgneva teksti ning andmaks ka omapoolse toetuse: “Eesti pere lugu: vähiravi Rick Simpsoni kanepiõliga”

Olles ise lugenud selle artikli läbi, olin hämmastuses, kuidas selline traagiline lugu nagu Janekil ja tema abikaasal siin väikses Eesti riigis üldse juhtuda sai. Tegelikult võib-olla isegi rohkem vihane kui hämmastunud, sest tegelikult ei olnud see mulle üllatus, et selliseid juhtumeid maailmas korduvalt juhtunud. Kuid arvan, et kõige rohkem mõjus siiski asjaolu, et just meil siin Eestis.

Pärast artiklit haaras mind veel ka üks teine hirmutav mõte. Nimelt, et väga suure tõenäosusega vaikitakse kogu see temaatika julmalt maha. Tundub see ju väga loogiline oletus, kui vaadata, mis teemasid ja kui kergekäeliselt meedias varemgi maha vaikitud. Aga nagu ikka, kui ise selle vastu ei võitle, et nii ei juhtuks, siis väga väikse tõenäosusega teeb seda keegi teine sinu eest. Seetõttu jõudsingi endaga konsensusele, et Janeki ja tema varalahkunud abikaasa lugu tuleks viia natuke suurema vaatajaskonnani.

Sel hetkel, kui minus see otsus sündis, polnud ma väga kindel, kas sellest ettevõtmisest sünnib lühifilm või midagi mängufilmi laadset. Ausalt öeldes, pole ma veel praegugi päris kindel, kumb siis neist. Teadsin ainult, et nende lugu tuleb jäädvustada filmilindile. Selleks võtsin koheselt ühendust Janekiga, lootuses saada tema poolne heakskiit antud mõttele. Uskumatult positiivne oli saada koheselt Janeki poolt tema toetus “Jah” sõna näol. Muidugi teadvustasin endale kohe, et sellest saab üsna aeganõudev ettevõtmine, kuid mainin siin kohal siiski ära, et tegemist pole siiski olukorraga, kus tuigatas mõte, kuid puudub antud valdkonnas mingisugunegi kogemus. Kirja lõpus annan ka aadressi, kus on võimalik meie ettevõtte varasemate töödega ka tutvuda.

Igatahes, lisaks suurele ajakulule mängib ka üks teine väga oluline faktor rolli antud ettevõtmise võimalikuks saamisel. Iseenesest mõistetavalt on selleks raha. Ärge muretsege, ei ürita ma kellegi rahakoti kallale karata. Ainuke palve, mis mul teile oleks, on see, et järsku oleksite nõus avaldama omapoolset poolehoidu antud projektile. Seda saab teha Petitsioon.ee lehel. Selleks läheb teil tarvis ei rohkem ega muud, kui ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat või sisestada oma e-maili aadress!

Kogu selle asja mõte oleks Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Filmi Sihtasutuse poole toetuse saamiseks pöördudes näidata, et antud teema on selline, millel reaalselt oleks väga oluline sõnum nii Eesti rahvale kui ka loodetavasti teiste riikide rahvustele.
Või noh, juhul kui ma siiski ainult omas naiivsuses seda arvan, siis pole vast vahet.

Igatahes pika jutu lõpetuseks see lubatud veebiaadress, (kus Ingmar Ploomi varasemate töödega tutvuda – toim.).

Aga tänud kõigile neile, kes vaatamata kõigele muule võtsid vaevaks selle pika teksti läbi lugeda! Samuti ei pane kätt ette kellelegi, kes seda sõnumit jagada tahavad

Parimat soovides,
Ingmar

Allikad ja lisainfo: Facebook, Petitsioon.ee

Pilt: goodfon.com

Toimetas Mariann Joonas