Märkamatult on mööda saanud Telegrami teine nädal eksperimendist, mille käigus kolm poliitikut peavad kuu aega elama miinimumpalga eest. Kui esimesel nädalal oli kõigest 50 eurot alles jäänud Lasnamäe linnaosavanema keskerakondlasest abil Jaanus Riibel, siis sel nädalal on valimisliidu Igatsus Osaluse Järele liige Jaanus Raim ületanud kättesaadava miinimumpalga (272,93 eurot) piiri. Riibel on tänaseks kulunud 237,21 eurot, Raimil 285,80 eurot ning eksperimendi kolmandal osalejal, Üle-eestilise Valimisliidu liikmel Agnes Kallitil kõigest 128,90 eurot. Eksperimenti saab jälgida Telegrami blogis.

Kuidas kommenteerivad teisel nädalal toimunut osalejad ise.

Jaanus Riibe:

Teisel nädalal on muutunud kõik tajud teravamaks: igal pool tunnen toidulõhna ja toidu maitsed on ka palju paremad. Viimasel nädalal olen palju kohvi joonud. Lugesin uudist, et kohv võib eluiga pikendada, oluline on vaid juua kaks kuni kolm tassi kohvi päevas. Teiseks on hakanud mulle maitsema ka supp. Supp täidab hästi kõhtu ja mõjub kosutavana. Kusjuures toitumisteadlased ja eksperdid on jõudnud järeldusele, et üks lihtsamaid kaalualandamise viise ongi supi söömine. Üleliigseid kulutusi ma ei ole teinud, kui välja arvata laupäevane Nõmme sõõrikukohviku külastus.

Panin tähele, et on tekkinud grupp inimesi, kes jõuliselt väidavad, et n-ö “miinimumpalga eksperiment” on mõttetu: nad püüavad seda tembeldada osalejate kohalike valimiste eelseks kampaaniaks ja leiavad, et Telegram ei tohikski seda sellisel kujul kajastada. Üks mu sõber ütles neid arvamusi kommenteerides, et need ongi need inimesed, kes kaitsevad tugevalt vabariigi valitsuserakondade huve, sest just nende erakondade huvides on see, et eksperiment ei saaks palju kajastust ja tõde ei pääseks pildile. Kummal poolel õigus on, selle üle võib otsustada lugeja.

Jaanus Raim:

Teinegi nädal läks hästi selles mõttes, et ootamatuid väljaminekuid ei olnud. Luban edaspidi rohkem turule jõuda – see on toiduhindade osas ikka täiesti teine maailm.

Pereliikmed teevad mulle karuteene igasugu maitsva toidukraami pakkumisega – püüan eksperimendi tõelevastavust suurendada neile enam-vähem samaväärsete vastukingituste tegemisega.

Sel nädalal juhtus ka see, et ületasin juba natuke eelarvet. See juhtus nii märkamatult, kuna ei taibanud arvestada tulumaksuvaba määra ja miinimumpalga erinevust.

Muidugi, juhul kui ma oleksin märganud, et eelarve hakkab lõhki minema, ei oleks ma siiski kokkuhoidlikumaks muutunud, sest täna on siiski alles eksperimendi 14. päev, mitte 30-s ja kokkuhoidmisel ei oleks olnud mingit mõtet.

Agnes Kallit:

Miinimumpalgaga saab söönuks küll. Kui pangalaenu ei ole ja üürikorteris ka ei ela. Eksju, pensionist elavad inimesed saavad ka. Nad saavad seda küll ainult ühel tingimusel. Tingimuseks on kellegagi koos elamine. Kaks pensionäri elavad nii lahedasti ära, et suudavad aastas ka ühe reisi raha kokku hoida. Nad oskavad kindlasti ka köögiviljaaeda pidada nagu mina.

Madalamale palgale või pensionile üle minnes on inimesel raske muuta oma elukohta. Väiksema vastu, suurest linnast väikesesse linna kolida või külasse, kus saab köögivilja kasvatada. Ikka tahaks hommikul turule minna, aga seal ju küsitakse raha. Siis peab keegi teine sinu luksusliku elamise kinni maksma. Vanade puhul lapsed, nooremate puhul maksumaksja.

Mina ei tahaks tegelikult midagi riigilt-omavalitsuselt võtta. Toimetulekutoetust makstakse vaestele. Ajapikku olen aga õppinud aru saama, et kõik inimesed ei ole võrdselt võimekad. Kas siis lapsepõlvekasvatuse või millegi muu tõttu. Mis te arvate, mille?! Mind näiteks ei harjutatud sportima, ei pandud trenni, kuna sport olevat kuradist (mul on poolusklikud vanemad). Seepärast võib-olla jäin füüsiliselt nõrgaks. Vaimu poolest aga lubati mul areneda maksimaalseni, mis ka vist omakorda takistab nüüd rikkust korjamast, sellega tegelemast, siis ei jääks aega maailma vaatlemiseks.

Kogu selle jutu kirjutasin ma vaadates oma kaaseksperimenteerijate loo peale.

Mind õpetati küll juba varases lapseeas süüa tegema, õigemini kiideti alati, kui ma seda tegin. Öeldi: “Õpi süüa tegema, siis saad alati elus hakkama. Sest inimesed ei viitsi sellega enamasti jännata.” Nii ongi olnud.

Toimetas Mariann Joonas

Fotod: cer.org.uk, erakogud