Foto: Telegram.ee

V A I G I S T A T U D. Nii ütleb vahel enda kohta jurist, puuetega naiste eest seisja, abistamiskeskkonna Helpific ellukutsuja ja ema Keiu Roosimägi, kes põeb vaikselt elu lõpu suunas kulgevat ja harvaesinevat sarkoomivormi. “Kõige raskem on oma pere ja lähedaste ja sõpradega. Nad ei saa aru, et see on final. Kellelgi teisel on ju hästi läinud. (Aga mina olen terminally ill). Ah, mis Sa sellest praegu räägid! (Millal siis?) Sinuga seda ei juhtu. Sul läheb paremaks, näed ju hea välja. Ah, mis jutt, ära hakka jälle sellega – kui kuuldakse, mis mälestusi tahan veel kogeda, koguda. Jah, ja lõpuks tekib sellest tühistamisest endal ebamugavus, ärevushäired – oled minekul, aga öelda midagi ei tohi. Vaigistatud Naine,” ütleb Keiu ja lisab: “Palun laske meil rääkida. Ka suremisest ja surmast!”

Keiu on elanud lapsest saati neurofibromatoosi diagnoosiga ja läbi teinud 58 operatsiooni – tegu on tõelise ellujääjaga, kes hoolimata võitlusest kasvajatega on säilitanud rõõmsa ja virge vaimu, niiet jõuab teha rohkem kui mitu inimest kokku.

Keiuga koos käis Telegrami peakontoris Helpificu projektijuht, erivajadusega naiste inimõiguste projekti fotonäituse NAINE koordinaator ja sõbranna Kristina Amor.

Koos aitasid naised heita valgust vähihaigete ja puuetega naiste olukorrale Eestis, rääkida Helpificu tegemistest, projektist NAINE ning surma ja suremisega silmitsi seismisest.

“Surmaga lõppeva vähi “areng” arenenud riikides käib etapiti. Kaasaegne meditsiin ja tehnoloogia pikendavad eluiga. “Lõputiitriteni” pead ehk läbima 10 etappi. Vahepeal sa tundud ju nagu kobe ja kõik muu. Kuid inimeste suhtumine tühistab, kus sa oma eluga oled, vähendab sinu tundeid ja kuidas sul tegelikult läheb. Sa oled elus ja nad ei teadvusta, et need on sinu viimased aastad. sa oled arsti juures ja nad ei teadvusta, kui palju sõltub ühest uuringu vastusest. Kas keegi mõtleb tuttavatest, et teda varsti enam ei ole. Vähk pole midagi, sest teistel on olmeprobleemid. Ja need on palju olulisemad,” mõtiskleb Keiu. “Happiness industry (“õnnelikkuse tööstus”) – surma pole, mõtle positiivselt. Aga mida sa tegelikult tunned, mõtled, oled, kardad? Kas keegi on julgenud küsida? Pigem ei, sest ebameeldivusest soovitakse ruttu eemalduda. Lõpetada vähihaigete tühistamine,” julgustab Roosimägi.

“Palun laske meil rääkida. Ka suremisest ja surmast. Eriti kui oleme lõplikult (ravimatult) haiged. Ärge lõigake meid meie reaalsusest välja, kustutades ja tühistades. See ei saa “korda”. Me õpime elama selles uues reaalsuses. Me peame jagama ja rääkima. Ignorantsus ega eitamine ei aita meid. Sa võid tunda hirmu ja ebamugavust, see on okei. Meil on ka hirm. Ütle see välja, küsi küsimusi. See päev on tulemas, seda tähendabki lõplikult haige ja ravimatu elu. Big C – cancer. Ärgem lubagem vähil meie vahele ehitada kuristikku! Kas seda “lahingut” on võimalik võita? Ei. Seega, luba meil olla autentne, meid maha surumata, vaigistamata, teemat mujale viimata. Ja kui öelda pole miskit – las olla – see vaikus… Viibime selles hetkes. Aktsepteeri. Võta omaks. Lase meil elada. Päriselt. Sest elada tähendab, et ka meie pole tühistatud ega vaigistatud,” lisab naine.

Keiu loodab, et tema mõtted on kasuks teistele, kes sarnase olukorraga silmitsi seisavad. “Ma olen ravimatut vähihaigust põdev naine, aga vähk on tänapäeval paljudel juhtudel juba krooniline haigus, sest on võimalik eluiga pikendada.” Ta ei kasuta ka enda kohta sõna “surija”: “Ma olen elus ja elan, kuigi kui ma suren, siis ma suren tõenäoliselt vähki.”

Keiu ja Kristina tegemistel saad silma peal hoida siin:

• Helpificu koduleht (siin saad ka ise abi küsida ja abi pakkuda)
• Helpificu Facebook
• NAINE FB

Saatejuht: Mariann Joonas

Telegrami heliplatvormid:
♦ Soundcloud 
♦ Spotify 
♦ Podbean
♦ iTunes 

Salvestus: Telegram HQ, Das Haus

Režissöör/operaator/monteerija: OP

Thumbnail: Canva

Kirjuta meile: podcast@telegram.ee

Vaata ka: Telegrami Facebook, Telegrami Instagram, Telegrami Twitter

Ulmefilm.ee, Avalik kiri I ja II

Saadet toetasid: Reval Buch, Lumiorav

Toimetas Mariann Joonas