TÜ professor Jüri Saar ütleb Delfis ilmunud artiklis, et siinsetesse inimestesse tuleb suhtuda kui mõtlemis- ja otsustamisvõimelistesse subjektidesse, mitte nagu tölbi massi hulka kuulujatesse, kelle rolliks on „lõuad pidada ja edasi teenida“. Inimesi ei rahulda enam deklaratiivne jutt „kartulikoorte söömisest“ ja „Eesti asjast“, mille nimel tuleb tuua lõpmatult ohvreid.

Jüri Saar ütleb, et meie inimesed pole kunagi tahtnud „pudrumägesid ja piimajõgesid ega juua sularasva sooja ahju peal“, kuid varasem edasiminek on asendunud paigaltammumisega, millest pole ka taandareng enam kaugel.

“Kui auklike ja pimendatud linnatänavate kohta öeldakse, et ärge lootkegi paremat, tekkib vimm sellise olukorra eest vastutajate vastu. Kui elektriarved ja muud elamise kulud ületavad taluvuse piiri, hääletatakse jalgadega ja minnakse ära mujale. Kui valede juhtimisotsuste eest keegi reaalselt ei vastuta, võtab maad lootusetus. Kui avalikku võimu otseselt puudutavate ametikohtade täitmine toimub pimedate skeemide kaudu, süveneb võõrandumine valitsejate ja valitsetavate vahel,” sõnab Saar.

Ta toob oma artiklis välja  viis riigielu valdkonda, millele riigi heaperemehelikul valitsemisel tuleks keskenduda. Millised need on, seda saad lugeda Delfist.

Allikas: Delfi

Foto: Timesunion.com

Toimetas Õnne Puhk