Foto: Canva

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on nakatunud ligi üks protsent Eesti täisealistest elanikest. Samas on koroonaviirusevastased antikehad tekkinud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel ligi 77%-l täisealistest. Vaktsineeritutel on nakatumise tõenäosus ligi kolm korda väiksem kui neil, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud. Koroonaviiruse levimus on võrreldav veebruariga, kuid haiglaravi vajajaid on poole vähem.

Siinkohal tekib küsimus – kui Tanel Kiige eesmärgiks oli saavutada 70% inimeste immuunsus, ja hetkel omab antikehi 77% eestlastest, siis milleks see vaktsineerimissurve? Ja milleks need piirangud?

Antikehade laialdane levimus on vähendanud haiglaravivajadust

Antikehade analüüs tehti seekordse uuringuetapi käigus, ajavahemikus 15.–27. septembrini, 2302 täisealisele. Neist 2035-l olid koroonaviirusevastased antikehad olemas. Sellest võib järeldada, et hinnanguliselt on antikehad olemas ligi 77%-l täisealistest. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegune olukord nakkusohtlike hulga poolest võrreldav veebruariga, kuid tänu antikehade laialdasemale levimusele on haiglaravi vajavate koroonahaigete hulk kaks korda väiksem.

“Kui veebruaris vajas samade nakatumisnäitajate juures haiglaravi enam kui 400 koroonahaiget, siis esmaspäeval oli neid 195. See kinnitab, et vaktsineerimine on väga tõhus just raskete haigusjuhtumite ärahoidmisel,“ selgitas Kalda. Või siis see kinnitab, et läbipõdemine on vähendanud haigestunute hulka… 

“Peamisi ettevaatusabinõusid tasuks siiski järgida, sest ka vaktsineeritud võivad haigestuda ja viirust potentsiaalselt edasi kanda. Tõsi küll, nende nakatumisrisk on vaktsineerimata inimestega võrreldes kolm korda väiksem ja tõenäoliselt põevad nad haigust kergemini,“ selgitas uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson. Seireuuringu tulemustest ilmneb, et Eestis võib olla praegu viirusekandjaid hinnanguliselt 0,91 protsenti inimestest (viirusekandja ei tähenda automaatselt haigestunut).

Foto: TÜ ekraanikuva

50% immuunsust = piirangutest loobumine?

Tuletame veelkord meelde, et Martin Kadai, endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja, ütles pool aastat tagasi “Terevisioonis“: “Kui on saavutatud 50 protsendi inimeste vaktsineeritus või see, et nad on läbipõdenud, sellest hetkest saame rääkida püsivast piirangutest loobumisest.”

Intervjuu toimumise ajal, märtsi lõpus oli antikehadega inimesi Eestis 20 ja 30 protsendi vahel. Nüüd on neid juba 77% ja täielikult vaktsineerituid (2 doosiga) 52% elanikkonnast.

Kuhu jääb piirangutest loobumine???

Samas intervjuus ütles Kadai ka seda, Iisraeli-sarnast süsteemi, kus vaktsineeritud teatud tõendi alusel saavad suuremaid vabadusi nautida, ta ei poolda. “Ma loodan, et ma ei näe Eesti ühiskonda sellises düstoopias. See on see, mida nn lamemaalased räägivad kui ühte vandenõud. Aga kui vandenõu saab reaalsuseks, siis ta ei ole enam vandenõu. Ma väga loodan, et Eesti sellises ühiskonnas ei avasta ennast.” Loodame, et Kadai, kes alustas hiljuti tööd Õiguskantsleri böroos, leiab ka nüüd endas julgust pool aastat tagasi väljaöeldut korrata.

Vaata ka: Tartu Ülikooli Covid-19 uuringud

Fotod: Canva, TÜ ekraanikuva

Toimetas Mariann Joonas