Foto: Tarvo Alev

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) esitas eile, 19. mail 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega vaidlustati Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldus nr 282 osas, mis puudutab välistingimustes toimuvatele avalikele koosolekutele kehtestatud piiranguid. Samuti tõstatati kaebusega küsimus, kas kogu Eesti territooriumil ning kõiki Eestis elavaid ja viibivaid inimesi puudutavate piirangute kehtestamine üldkorralduse kui üksikakti vormis saab üldse olla õiguspärane. 

Kaebuse kohaselt on ebaproportsionaalsed ning põhjendamatud alates 17. maist 2021 kehtivad (ja varem veelgi rangemas vormis kehtinud) piirangud, mille kohaselt on avalikud koosolekud lubatud vaid juhul, kui on tagatud, et osalejate arv ei ole suurem kui 25 isikut rühmas ja et osalejate arv ei ole kokku rohkem kui 250 isikut.

“Kaebaja märgib, et kogunemisvabadus on üks olulisemaid demokraatliku ühiskonna aluseks olevaid põhiõigusi – ilma austuseta selle õiguse vastu ei ole demokraatlik ühiskonnakorraldus mõeldav, kuna sellisel juhul ei ole kodanikel võimalik ilma sanktsioone kartmata väljendada rahulolematust ja mittenõustumist avaliku võimu teostamisel kavandatavate või juba astutud sammudega,” selgitatakse kaebuses ja lisatakse, et põhiseaduse paragrahvis 47 sätestatud kogunemisvabadust tohib seega piirata vaid tungiva vajaduse korral ja siiski nii vähe kui tingimata vajalik.

“Selline piirang peab olema kooskõlas põhiseaduses sätestatuga ning ka põhinema faktiliselt ja teaduslikult põhjendatud alustel. Kaebaja hinnangul ei ole kumbagi eelnimetatud eeldust täidetud. Kuna puudub faktiline alus eeldada, et SARS-CoV-2 nimeline viirus välistingimustes märkimisväärselt levib, siis on ka ebaproportsionaalne välistingimustes peetavatele avalikele kogunemistele nii ulatuslikke piiranguid kehtestada,” seisab kaebuses. Kaebuse lisana tuuakse välja terviseameti vastus teabenõudele, kust nähtub, et 5. mai 2020 seisuga oli Eestis tõendatult välistingimustes SARS-CoV-2 viiruse edasiandmine leidnud aset vaid 43 juhul kokku registreeritud 123 344 nakatumisjuhtumist.

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul valmistati kaebust ette juba varem, aga lõplikult otsustati see esitada siis, kui sai selgeks, et leevendades muid piiranguid jättis valitsus ikkagi kehtima ulatuslikud piirangud kodanike põhiseadusliku õiguse suhtes meelt avaldada, kusjuures ei ole ka mingit selgust, millisele teaduslikule alusele niisuguste piirangute kehtestamisel toetutakse ehk kuidas need piirangud reaalselt aitavad tõhusalt tõkestada koroonaviiruse levikut.

“Probleem ei seisne vaid praegustes piirangutes, vaid on tunduvalt laiem — ka tuleviku huvides on tarvis jõuda selgusele, kas valitsus võib tõesti nii kergekäeliselt seada tema enda sammude vastu suunatud meeleavalduste pidamisele nii ulatuslikud piirangud, mis ei võimaldagi suuremaid meeleavaldusi korraldada,” selgitas ta.

Täna, 20. mail andis Tallinna Halduskohus määruse resolutsiooniga võtta SAPTK kaebus menetlusse. Muu hulgas sedastas kohus, et “põhimõtteliselt on kaebaja seega tõstatanud küsimuse, kas kogu Eesti territooriumi ja kõiki Eestis elavaid ja viibivaid inimesi puudutavate piirangute kehtestamine üksikakti (üldkorralduse) vormis saab üldse olla õiguspärane.” Vabariigi Valitsusele kui vastustajale anti kaebuse kohta kirjalike selgituste esitamise tähtajaks 21. juuni 2021.

Kõnealuse kaebuse esitamine on osaks SAPTK püüdlusest käivitada oma alaliselt tegutsev õiguskeskus, mis lähtuks avalikust huvist kaitsta õiguslikke vahendeid kasutades vaba ja õiglase ühiskonna aluseks olevaid põhiõigusi- ja vabadusi ning moraalseid, kultuurilisi ja sotsiaalseid printsiipe. Selle sama püüdluse osana aitab SAPTK vaidluses Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) üht noort muusikut, keda PPA trahvis üleskutse eest minna Toompea meeleavaldustele laulma. Konkreetses haldusasjas seonduvalt meeleavalduste piirangutega esindab SAPTK-d jurist Henno Nurmsalu.

Allikas: Objektiiv

Foto: Tarvo Alev