Ühendkuningriigi kavandatav Afganistani tõlkide toetusprogramm hõlmab ka kõiki Eesti kaitseväelaste heaks töötanud tõlke. “Konsultatsioonid meie briti liitlastega jätkuvad, kuid tänaseks on selge, et Ühendkuningriigi plaanitav toetusprogramm hõlmab ka kõiki neid Afganistani tõlke, kes olid Ühendkuningriigi palgal ning kes on meie kaitseväelastega Helmandi provintsis koos tegutsenud,” ütles kaitseminister Urmas Reinsalu kaitseministeeriumi teatel, vahendab BNS.

“Ühendkuningriigi valitsusasutused on praegu analüüsimas toetusprogrammi täpsemat sisu ja meetmeid ning seejärel arutame brittidega läbi, milline võiks olla Eesti konkreetne panus sellesse programmi,” lisas ta.

Eesti riik otsustas mai alguses mitte rahuldada Afganistani päritolu tõlgi ümberasumise taotlust. Afganistanis elav tõlk Omar sai mai alguses eletronkirja, milles Eesti asjur Afganistanis teavitas teda, et Eesti otsustas tema ümberasumise taotluse tagasi lükata. Omar töötas tõlgina mitme Eesti jalaväekompanii juures. Nagu kõik Eesti üksuste juures töötanud tõlgid, palkasid ka Omari britid.

Eesti välisminister Urmas Paet on otsuse kohta öelnud, et riik isikutele asüüli keeldumise asjaolusid ei kommenteeri, sest nii näeb ette rahvusvaheline tava.

Ligi 600 afgaani tõlki, kes töötasid koos Lõuna-Afganistanis võitlevate Briti vägedega, saavad soovi korral Suurbritannias elamisloa. Peaminister David Cameron oli algselt tõlkide ja nende perede Suurbritanniasse elama lubamise vastu, kuid on nüüdseks meelt muutnud.

Ühendkuningriigi valitsus on valmis andma viieaastased viisad afgaanidele, kes töötasid Briti vägede heaks Afganistanis aasta või kauem. Kava kohaselt saavad need tõlgid, kes otsustavad Afganistani jääda, valitsuselt senisest parema rahalise pakkumise – Suurbritannia maksab viis aastat palka neile, kes õpivad või omandavad väljaõpet, ning 18 kuud neile, kes seda ei tee.

Cameron on varem öelnud, et afgaani tõlkidel tuleks lubada Suurbritanniasse jääda üksnes erandjuhtudel.

Allikas: BNS

Pilt: loadpaper.com

Toimetas Mariann Joonas