Selle nädala “Üks rumal küsimus” on ajendatud möödunud nädalal avaldatud uudisest “Eesti riik paneb paika terrorismivastase võitluse eesmärgid”, mis rääkis terrorismivastase võitluse dokumentide “Eesti terrorismivastase võitluse põhialused (2013)” ja “Eesti terrorismivastase võitluse tegevuskava (2013)” ajakohastamisest.

Telegram uuris Kaitsepolitseiametilt, kui reaalne on oht, et Eesti võiks langeda terrorirünnaku ohvriks ja kes oleksid kõige tõenäolisemad rünnaku toimepanijad. Küsimusele andis vastuse kapo pressiesindaja Harrys Puusepp.

“Võimalikust terroriohust on kaitsepolitsei rääkinud näiteks oma aastaraamatutes. Üldiselt hindame terroriohtu jätkuvalt madalaks, kuid lähiriikide ja Euroopa ning laiemalt kogu maailma kogemust arvestades tuleb öelda, et need ohud tulevad meile järjest lähemale,” rääkis Puusepp ja lisas, et spekuleerimist ta mõistlikuks ei pea.

“Küll aga kogub ja töötleb kaitsepolitsei teavet, et ennetada ja tõkestada terrorismi Eestis, sealhulgas selle rahastamist ning toetamist. Kes on tõenäolisemad toimepanijad? Terrorismiakti panevad suure tõenäosusega toime terroristid,” nentis ta.

Ohutrendidest ja rahvusvahelise terrorismi vastasest võitlusest saab lugeda kaitsepolitsei aastaraamatutest, neist kõige värskem link on siin.

Rubriik “Üks rumal küsimus” keskendub teemadele ja mõistetele, mis erinevaid poliitika-, majandus- ja teadusuudiseid läbivad, kuid tihti lisaküsimusi tekitavad või segaseks jäävad. Kui sul on mõni küsimus, mida ametnikelt, teadlastelt vms küsida, saada see aadressile info@telegram.ee, pealkirjaga “Üks rumal küsimus”.

Varasemad rumalad küsimused:

– Kui riik läheb oma aasta kuludega miinusesse, siis kas riigil on tagavararaha või laenatakse puudujääk pangalt? – vastab rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Rainer Laurits.

– Kuidas on võimalik, et võetakse vastu seaduseid, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas? – vastab Riigikogu Kantselei pressinõunik Martin Vallimäe.

Toimetas Mariann Joonas

Foto: noisepicnic.com