Telegrami lugeja saatis meile artikli pealkirjas esitatud küsimuse 1. juulil jõustunud uue planeerimisseaduse kohta, viidates käesoleva aasta märtsis Maalehes ilmunud artiklile, kus seisab: “Praegu veel kehtiva seaduse järgi otsustavad trassiasukoha maavanemad, juulis jõustuv uus planeerimisseadus pakub aga välja võimaluse planeerida riigile olulisi joonobjekte riigi eriplaneeringuna ja määrata asukoht valitsuse tasandil, maavanematelt ja kohalikelt omavalitsustelt nõusolekut küsimata.”

Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole viimastel nädalatel võtnud vaevaks Telegramiga Rail Balticu asjus suhelda, pöördusime kodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust poole, kes on samal teemal teinud õiguskantslerile järelpärimise.

ARB liige Vahur Tõnissoo pööras õiguskantsler Indrek Tederi tähelepanu eelmainitud ohule juba seaduse vastu võtmise järel veebruaris ning küsis uue planeerimisseaduse vastavuse kohta Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Päringule vastas uus õiguskantsler Ülle Madise, avaldame maikuus saadetud vastuse veidi lühendatud kujul:

“Pöördusite õiguskantsleri poole seoses ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega (edaspidi: EhSRS). Leiate, et EhSRS-s ette nähtud joonehitiste planeerimist puudutavad normid on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi: PS) §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte ja selle alapõhimõtteks oleva (ebasoodsa) tagasiulatuva mõju keeluga.

Täpsemalt seisneb probleem Teie hinnangul selles, et EhSRS § 1 lõikeid 2 ja 3 järgides puudub riigil vajadus joonehitise trassi asukohas kohaliku omavalitsusega kokku leppida neis joonehitise planeerimise menetlustest (sh Rail Baltic), mis on planeerimisseaduse jõustumisel 01.07.2015 menetluses.

Analüüsides Teie avalduses tõstatatud probleemi, ei tuvastanud ma abstraktse põhiseaduspärasuse kontrolli raames EhSRS § 1 lõigete 2 ja 3 vastuolu põhiseadusega. Selgitan lähemalt.

EhSRS § 1 lg 1 sätestab, et enne sama seaduse jõustumist (s.o enne 01.07.2015) algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes praegu kehtivas planeerimisseaduses sätestatud nõuetest.

/—/

Praktikas tähendavad EhSRS § 1 lõiked 1-3 seda, et Rail Baltic`u, kui mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi maakonnaplaneering menetletakse lõpuni menetluse alguses kehtivaid n-ö vanu õigusnorme järgides. N-ö vanadest normidest ei kohaldata siiski kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega arvestamise nõuet ning riigiasutused ja kohalikud omavalitsused võivad kooskõlastamisel tugineda üksnes õiguspärasuse argumendile. Teie avaldusest nähtuvalt peate probleemseks eeskätt seda, mida selline menetlusnormide muudatus menetluse kestel tähendab kohalike omavalitsuste õiguste kaitse seisukohalt („/…/ on Riigikogu välistanud vajaduse riigil kokku leppida kohalike omavalitsustega joonehitiste trassi asukohas“).

Analüüsides abstraktse põhiseaduspärasuse kontrolli raames antud küsimust, ei tuvastanud ma kohaliku omavalitsuse autonoomia ebaproportsionaalset piiramist kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel (PS § 154)5.

/—/

Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lõigete 4 ja 5 järgi saab kohalik omavalitsus pöörduda riigi vastu kohtusse “oma õiguste“ kaitseks (lg 4), samuti juhul, kui “teise avaliku võimu kandja haldusakt või toiming takistab või raskendab oluliselt selle kohaliku omavalitsuseüksuse ülesannete täitmist“ (lg 5). Seega on kohalikul omavalitsusel olemas kohtukaebevõimalus ning tagatud on kohtulik kontroll vastuvõetava maakonnaplaneeringu üle.

Seega eelnevat kokku võttes nendin, et riigi tegevust raamivad ühelt poolt planeerimise põhimõtted (sh huvide tasakaalustamine ja lõimimine) ning teisalt on riigi tegevus allutatud kohtulikule kontrollile. Seda arvestades ei tuvastanud ma abstraktse normikontrolli raames analüüsides EhSRS § 1 lg 2 ja 3 vastuolu põhiseadusega. See tõdemus ei tähenda aga seda, et EhSRS § 1 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel üksikjuhtumil ei võiks tulemuseks olla põhiseadusvastane lahendus.”

“Ehk siis vaatamata MKM-i (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi) püüdlustele planeeritakse Rail Baltic lõpuni siiski vana planeerimisseaduse kohaselt,” sõnas Tõnissoo Telegramile lõpetuseks.

Loe uue seaduse kohta lähemalt: Ehitusuudised, Planeerimisseadus, Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal

Vaata ka: Avalikult Rail Balticust Facebook

Pilt: et.parnu.wikia.com

Toimetas Mariann Joonas

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.