Fotokollaaž: ekraanikuvad + Canva.com

Oleme koroonakriisis seilanud juba ligi aasta ja mida edasi, seda enam paneb mind hämmastama, et numbrid, mille põhjalt otsuseid tehakse ja uudiseid vorbitakse, on tegelikult ebatäpsed, et mitte öelda väärad. Pean siin silmas eelkõige positiivsete testide arvu ja haiglas viibivaid inimesi, sest neid andmeid edastatakse igal hommikul põhimõtteliselt absoluutse tõe pähe.

Valitsuse teadusnõukoja liige, matemaatik Krista Fischer ütles 31. detsembril 2020, et tema andmetel on ligi 400 nn koroonapatsiendist haiglas vähemalt 50 sellised, kes on küll koroona-positiivsed, ent haiglas hoopis teistel põhjustel.

Fischeri sõnul ei olevat võimalik teistel põhjustel (nt traumad, psühhiaatrilised haigused jne) haiglasse toodud koroonapositiivseid patsiente otseselt COVID-19 viiruse pärast haiglas viibivatest inimestest statistikas eraldada. “Selle kategooria patsientide seas on palju neid, kellel puuduvad igasugused Covid-19 sümptomid,” selgitas teadlane.

Samuti on teada, et Terviseameti koroonaviiruse andmestikus on positiivse testitulemuse alla ühte patta pandud nii sümptomitega (haiged) kui ka asümptomaatilised (terved) inimesed.

Kui keeruline võib olla neid numbreid korrastada?

Tagant järgi on haigla numbreid ilmselt mitte nii keeruline kahte lehte lüüa, kuid 50 000 + positiivse testi saanute andmed seda nii hõlpsalt ei võimaldaks. Ent mingist n-ö 0-hetkest hakata pidama uutmoodi statistikat ei tohiks olla sugugi ületamatu ülesanne. See nõuab tabelites kõigest paari uut tulpa ja andmesisestajatelt mõnda lisaliigutust.

Uurisin igaks juhuks ka paarilt tuttavalt programmeerijalt, et kui suurt tööd võivad tehniliselt sellised ümberkorraldused endast kujutada. Üks neist arvas, et puht rohujuure tasandil see tõesti midagi aeganõudvat ei ole – tekitad andmesisestusprogrammi lisaväljad ning salvestad need andmed andmebaasi, lisad kuhugi uued filtreerimisvõimalused jne. Samas kartis ta, et selle kadalipu läbimine riigi tasandil võib olla aeganõudev (ettepanek, kinnitamine, plaanimine, arendamine ja testimine). Teine it-guru, kes on ka hästi massiivsete süsteemidega tegelenud, kaldus arvama, et asi ei jää niivõrd tehniliste võimaluste kui lihtsalt haiglast saabuvate andmete taha. “Kõige lihtsam, kui haiglad annaks välja detailsema statistika, a´la koroona tuvastatud 110 inimest, neist sümptomitega 52, juhitaval hingamisel 10. Ma ei näe üldse mingit probleemi. Ilmselt kellegi aega kuluks päevas 10 minutit rohkem vms. Kui nad suudavad alati raporteerida selle juhitava hingamise numbri, siis ma ei näe, et tehniline lahendus puudu oleks. Pigem otsus, et nüüd tahaks sedapidiseid andmeid…”

Eks muidugi asjasse puutuvad inimesed teavad ise kõige paremini, kui keeruline või lihtne see on, ent see ei tohiks ju olla vähemoluline, kui otsus kõigi Eesti inimeste elude mõjutamine piirangutega (mis sõltuvad nendest numbritest)?

Üleskutse: teeme numbrid korda!

Head valitsuse teadusnõukoja liikmed, haiglate ja laborite töötajad – palun leidke võimalus teha andmed läbipaistvamaks – see aitab lüüa pilti selgemaks, on adekvaatsemaks abiks valitsusele ja teistele vastutajatele otsuste tegemisel ning aitaks vähendada teadmatusest tulenevaid pingeid ühiskonnas.

Eesti on ju väidetavalt maailma tipus on it-spetsialistide poolest (vähemalt nii väidavad meie riigi kohta käivad müüdid). Kindlasti leidub programmeerijaid, kes hea meelega teile abikäe ulatavad!

Mida on vaja muuta?

• Haiglas viibijate arv – lüüa lahku koroonaviiruse tõttu haiglas viibijad ja teistel põhjustel haiglas viibijad, kes on koroonapositiivsed, ent sümptomiteta;
• Positiivsete koroonatestide arv – lüüa lahku sümptomitega ja asümptomaatilised testitulemused.
• Ja kui meil siin juba andmete täpsustamiseks läks, siis oleks suureks abiks, kui ka surmade puhul märgitakse ära, mis oli peamine surmapõhjus…

Teeme ära! : )

Mariann Joonas

Telegram.ee peatoimetaja

Foto: ekraanikuvade kollaaž