Viimaste andmete järgi on Eesti puistute puidutagavara vähenenud aastaga üheksa miljoni tihumeetri võrra, keskkonnaagentuur väitis aga eelmisel nädalal SMI andmeid tutvustades, et netojuurdekasv oli 14 miljonit tm. “–9 ja +14 on üpris erinevad arvud. Need andmed vajaksid kontrollimist päris alusandmete põhjal,” kommenteeris Postimehele Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald
Seni on keskkonnaministeeriumile alluv keskkonnaagentuur (KAUR) lihtsalt keeldunud püsiproovitükkide asukohtade andmeid väljastamast. Andmekaitse inspektsioon otsustas aga, et tegu on avalike andmetega, ja kohustas need teabenõuete esitajatele (sh Tartu Ülikool) saatma. Plaanitav metsaseaduse paragrahv 91 lubab jätta andmed asutusesiseseks kasutamiseks, kui just KAUR ise ei soostu neid teadlastega jagama…
“Ainuüksi koordinaatide andmetest ei ole SMI andmete tõepärasuse tuvastamisel olulist kasu laiemale üldsusele,” põhjendab keskkonnaministeerium seaduseelnõus SMI püsiproovitükkide asukohtade varjamist avalikkuse eest.
“Eesti on pikalt esitanud metsa olukorra kohta ebatäpseid andmeid, kujundanud SMI ja juurdekasvu alusel intensiivset lageraiepoliitikat, mida on katalüseeritud taastuvenergia toetuste ning väärate keskkonnaolukoda kajastavate mudelitega. Esitanud valeandmeid rahvusvahelistele partneritele ja saanud kvoodikasu.”
– kommentaar Facebookis
Mis sina arvad, hea lugeja – kas keskkonnaministeerium ja raielobistid kasutavad ära avalikkuse tähelepanu pandeemial olemist, et suruda läbi veelgi magusamaid võimalusi metsade intensiivseks raadamiseks?
Uskumatu! Valitsus soovib kiirkorras seadustada metsaandmete salastamise
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.