Foto: Lindrik / Getty Images – Canva.com

Turu-Uuringute AS viis oktoobri jooksul läbi veebiküsitluse veidi enam kui tuhande Eesti elaniku seas. Inimõiguste Instituudi tellitud uuringus paluti hinnata, kas võib olla olukordi, kui riigi ja ühiskonna huvid on tähtsamad kui üksikisiku huvid. Uuriti, kas meedia on hoidunud inimeste sildistamisest ja diskrimineerimisest, kajastanud arvamusi erapooletult ja tasakaalukalt ning on kaitsnud inimõigusi. Samuti küsiti, kas kehtestatud piirangud on rikkunud põhi- ja inimõigusi ning kas inimõiguste retoorikat on kasutatud ideoloogiliste eesmärkidel. 

Rahulolu inimõiguste olukorraga aja jooksul vähenenud

Seekord küsiti esimest korda, kas võib olla olukordi, kui riigi ja ühiskonna huvid on üksikisiku huvidest tähtsamad. 75 protsenti vastas, et sõjaseisukorras on riigi ja ühiskonna huvid tähtsamad üksikisiku huvidest, kuid ainult 55 protsenti leidis, et see on nii ka pandeemia ajal.

67 protsenti vastanutest leiab, et Covid-19 pandeemiaga seotud piirangud ei ole rikkunud kellegi põhi- ega inimõigusi. Aprillis oli selliseid inimesi 77 protsenti. Eriti tunnetavad 30-39-aastased, et nende inimõigusi on rikutud. Oktoobris oli nii mõtlevaid inimesi 46 protsenti, aprillis 31 protsenti ning aasta tagasi novembris 21 protsenti. Kirde-Eesti elanikest pidas piiranguid oma inimõigusi rikkuvateks oktoobris 41 protsenti, aprillis 30 protsenti ja mullu novembris 17 protsenti vastanutest.

Foto: ekraanikuva

Küsiti ka, kas keegi on oma sõnade või käitumisega kedagi diskrimineerinud ehk rikkunud kellegi teise inimõigusi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt seekord 14 protsenti vastanutest, aprillis 13 protsenti, ja eelmise aasta novembris seitse protsenti. Seega on inimesed teadlikud, et on rikkunud kellegi inimõigusi, kuid see ei sega neid seda tegemast. Võrreldes 2020. aastaga on nii käituvate inimeste hulk tõusnud kaks korda.

Foto: ekraanikuva

Huvitaval kombel on kõigest hoolimata enamik vastanutest veendunud, et meil on inimõigustega kõik korras, kuid aastaga on nende inimeste hulk vähenenud. Kui nüüdseks on selles veendunud 81 protsenti Eesti elanikest, siis pool aastat varem, aprillis oli inimõiguste olukorraga rahul 84 protsenti ning aasta tagasi novembris 87 protsenti. 76 protsenti leiavad, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtusi.

Usaldus ajakirjanduse vastu on vähenenud

Väitele, et Eesti ajakirjandus hoidub inimeste sildistamisest ja diskrimineerimisest ning kajastab erinevaid, ka vastanduvaid arvamusi erapooletult ja tasakaalukalt, vastati järgmiselt: 46 protsenti leidis, et eestikeelne meedia ei tee seda, 39 protsenti oli arvamusel, et Eesti eratelevisioon ja -raadio on erapooletud. Eesti trükiajakirjanduse kohta arvas nõnda 41 protsenti vastajaist.

Kõige erapooletumaks ja tasakaalukamaks peeti Eesti Rahvusringhäälingut (51 protsenti), eestikeelset ajakirjandust pidas tervikuna erapooletuks ja tasakaalustatuks 35 protsenti vastajatest.

Ehk siis inimesi, kes leiavad, et meedia on erapoolik, on enam neist, kes arvavad vastupidist. 

Foto: ekraanikuva

Kogu küsimustikku vaadates on proportsionaalselt  tulemus kõikides vastanute rühmades võrreldes eelmise aasta lõpus tehtud küsitlusega muutunud negatiivsemaks.

Allikad: ERR, Inimõiguste Instituut

Toimetas Mariann Joonas