Erinevaid poliitika-, majandus- ja teadusuudiseid lugedes käib jutu seest läbi palju mõisteid, mis meile justkui tuttavad on, kuid ometigi ei oska tavainimene neid tihti lahti seletada. Täiendamaks meie kõigi uudiste lugemise ja mõistmise oskust, otsustasime alustada uue rubriigiga “Üks rumal küsimus”.

Esimeseks küsimuseks osutus alljärgnev.

Kui riik (näiteks Eesti Vabariik) või Euroopa Liit läheb oma aasta kuludega miinusesse, siis kas riigil/liidul on pangas (pankades) tagavararaha või laenatakse puudujääv raha pangalt?

Küsimusele vastas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Rainer Laurits.

“Riigieelarve puudujäägi rahastamiseks on riigil erinevaid võimalusi. See oleneb aga eelkõige riigi senisest finantsdistsipliinist. Kui riik on puudujäägile eelnenud aastad lõpetanud valdavalt ülejäägiga, siis on tal suure tõenäosusega kogunenud piisaval hulgal finantsreserve, et katta tekkinud puudujääk.

Kui riigil puudub vajalik hulk finantsreserve, kuid tema senine võlatase on jätkusuutlik, siis on võimalik raha laenata finantsturgudelt. Selleks on samuti erinevaid võimalusi. Võib kasutada pangast laenamist, aga ka riigi võlakirjade emiteerimist.

Kui riik on aga ületanud oma nn jätkusuutliku võlataseme või finantsturgudel puudub muudel põhjustel usaldus riigi võimesse laenu tagasi maksta, siis on riigil võimalus paluda abi rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, näiteks Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF). Reeglina on rahvusvaheliste organisatsioonide puhul laen seotud kindlate tingimustega, et riigi finantsolukorda parandada ja turgude usaldus riigi vastu taastada.

Kui rääkida Eestist, siis tekkis riigil järsust tulude langusest tingitud eelarvepuudujääk 2008. ja 2009. aastal. Tänu ülejäägiga eelarvete koostamisele eelmistel aastatel sai riik kasutada reserve. Nii ei pidanud Eesti täies ulatuses pöörduma laenuturule, kus oli tollal seoses ülemaailmse finantskriisiga võimalik laenu saada ainult väga kõrgete intressidega. Eesti kasutas 2009. aastal Euroopa Investeerimispangast saadud laenu 165 miljoni euro ulatuses.”

Kui sul on mõni küsimus, mida ametnikelt, teadlastelt vms küsida, saada see aadressile info@telegram.ee, pealkirjaga “Üks rumal küsimus”.

Foto: sciencebuzz.org

Toimetas Mariann Joonas