Foto: ekraanikuva

Rahvasaadik Kalle Grünthal (EKRE) seadis 3. mail Riigikogu saalis küsimärgi alla koroonaviiruse tuvastamiseks laialt kasutusel oleva PCR-testide usaldusväärsuse. Tegu oli kurikuulsa NETS eelnõu (347 SE) teise lugemisega, eelnõu saadeti kolmandale lugemisele (kuupäeva veel paika ei pandud).

“Austatud kolleegid! Ma usun, et siin saalis ei ole inimest, ma vähemalt loodan, et ei ole, kes sooviksid, et Eestis saaks lõppeda seoses koroonaga igasugused piirangud ning me saaksime tagasi minna normaalse elurütmi juurde, inimesed saaksid minna tagasi tööle endale elatist teenima, ärid ja kauplused, koolid oleksid avatud ning kultuuri‑ ja seltsielu saaks toimima nii, nagu see normaalses ühiskonnas peaks toimuma,” juhatas Grünthal sisse oma sõnavõtu.

“Kahjuks oleme aga probleemi ees, et piirangute lõpetamine on seotud sellise omapäraste, aga samas ka fundamentaalsete näitajatega, milles kasutatakse selliseid sõnu nagu haigusjuhtude arv, testi tulemused, haigusjuhtumid ja nakkuste arv. See mõistete segadus ei sobi kokku aga epideemia olukorra teadusliku hinnanguga. Ja seoses sellega on WHO 2021. aastal ehk siis k.a jaanuaris oma kirjaga väljendanud, et SARS-CoV-2, 20. osas selles kirjas, on ja peab olema otsustavaks nakatumiste ja haigestunute arv ja mitte positiivse testitulemuse saanute arv ega ka muud haigusjuhtude arvud.

Kusjuures WHO on järginud just siin ka PCR‑testi leiutajate seisukohti, milles öeldakse otse, et PCR‑test ei sobi diagnostiliseks kasutamiseks ning seega ei ütle see iseenesest midagi inimeste haiguse või nakkuse kohta. 2020. aasta uuringute kohaselt selgus, et kui PCR‑i väärtus on suurem kui 24 paljundustsüklit, ei ole paljunemisvõimeline viirus enam tuvastatav ja PCR‑test ei sobi, ei ole sobilik ka nakkuse kindlakstegemiseks. Ja see ei ole lihtsalt niisama siin öeldud, vaid selle aluseks on ikkagi Viini halduskohtu otsus 24. märtsist aastast 2021 ja selle otsuse taustal on teinud samasugused otsused ka Belgia kohus, kusjuures Taani ning Rootsi tervishoiuministeeriumide kodulehelt on antud informatsioon samasuguselt leitav.

Milline on olukord Eestis? Küsisin täna eelnevalt ettekandjalt, eelnõu ettekandja Siret Kotka käest, et mis on paljundustsüklite arv, mida Eestis kasutatakse PCR‑testi puhul. Ei saanud ma esimesel korral vastust, räägiti minu ettepanekutest, mida me eelnõuga esitasin. Täpsustasin hiljem, et kuulake küsimust, milline on see paljundustsüklite arv. Ka siit vastust ei tulnud. Küsimus: miks ei tulnud? Siin on kaks varianti. Kas meie Riigikogu komisjon, kes vaatab antud küsimusi läbi, tõesti ei ole teadlik nendest paljundustsüklite arvust, millega pannakse ühiskond seisma, või teine variant, nad ei taha seda teha, sellepärast et on kellegi huvi kuskil maailmas – minu pärast öelge, et ma olen lamemaalane –, et see PCR‑test näitaks kogu aeg kõrget nakatunute arvu. Aga komisjoni juhina peaks tegelikult seda teadma. Komisjoni juht kindlasti ja ka kõik komisjoni liikmed.

Mina väitsin seda ja väitsin ka komisjonis, et Eestis on PCR‑testi tulemus SYNLAB‑is 35–40, sama ka, ütleme, Eesti Terviseametis ning seega ületab ta oluliselt WHO poolt määratud kriteeriumi. Seega, üheselt ja lühidalt saab märkida seda, et nii teadlastelt kui ka erinevatelt Euroopa kohtutelt on tulnud selge signaal, et praegu kasutatav PCR‑testimine toob olulises määras valed ja valepositiivsed vastused. Seega on meie statistika, millele tuginedes me teeme otsuseid ettevõtete sulgemise või inimeste isolatsiooni määramisega, suure tõenäosusega samuti puudulik. Ja siit on mul, head Riigikogu liikmed, palve: palun toetage minu esitatud eelnõu, mille komisjon tagasi lükkas, et PCR-testimine ja metoodika läheks seadusesse sisse! Ma väga palun teid ja kogu Eesti rahvas palub teid. Aitäh!”

Allikad: Riigikogu stenogrammid, Youtube, lingid artikli sees

Foto: ekraanikuva

Toimetas Hando Tõnumaa