16. september 2020 kell 12:33
Põhimõtteliselt avaldub igas kriisis inimeste, organisatsioonide ja rahvaste iseloom. Koroonakriisi saab ja tuleb vaadata kui intelligentsustesti kaasaegset vormi. Loomulikult peab igal riigil olema oma kõrgeima võimu ja vabalt valitud valitsusega potentsiaal tegutseda igas kriisis või olukorras iseseisvalt, pädevalt ja faktidele tuginedes. Miks on riigi kõrgeimal võimul muidu üldse vaja oma valitsust, kui see niikuinii täidab pimedalt rahvusvaheliste institutsioonide juhiseid ning kordab lihtsalt teiste valitsuste ja riikide vigu? Seda näitab pilk Rootsile, kuna seal on – jumal tänatud – edukaid erandeid ja näiteid selle kohta, kuidas saab teisiti ja mõistlikumalt. Samuti tuleb eeldada, et kriisi korral moodustatakse kogu olulisest informatsioonist ja kõigist pädevustest tervik ja igal tasandil püütakse teha koostööd. Siin peame silmas valitsust ja riigi kõrgeimat võimu. Üllataval kombel näitab koroonakriis meile aga täpselt vastupidist. Meie oma valitsus lukustas “terve” kõrgeima võimu – rahva – WHO ja Euroopa Liidu ülimuslike regulatsioonide alusel nelja seina vahele ja tasalülitas ühiskonna. Kas see on selline demokraatia, mida me soovime ja mille me oleme ära teeninud? Asi saab ja peab olema parem, ning muidugi ka praeguse valitsusega. Lisaks suutsid Eesti opositsiooniparteid korda saata ime ja muutuda koroonakriisi ajal täiesti nähtamatuteks.
Meie Telegrami toimetuses nägime koroonakriisi algusest peale oma ülesannet selles, et tuua Eesti rahva teadvusesse ka teise vaatenurga olemasolu, kuna ka siinne peavoolumeedia võttis ilma kriitikata üle valitsuse kursi ja on kahjuks teinud hirmu külvamisel head tööd. Ometi on hirm immuunsüsteemi suurim vaenlane, suunates keha kõik ressursid näiteks haigusega võitlemise asemel hirmuga tegelemisele.
Nn neljas võim – ajakirjandus – ebaõnnestus kontrollorganina täielikult. Ka meie avalikku kirja Eesti vastutavatele isikutele, isegi mitte selle interneti-aadressi, ei toetanud ega avaldanud ükski ajaleht, ka mitte tasulise artiklina. See peaks pakkuma meile kõigile mõtlemisainet. Ja kui ilmus meie uus paberajakiri, püüdis Postimees (eesotsas ühe ajakirjanikuga) mõjutada seda müüvaid ettevõtteid, et ajakirja müük peatada. Enneolematu pressiskandaal.
Kriis, mille käiku oli raske hinnata
Me kõik saame aru, et koroonakriis oli paljude riikide ja valitsuste jaoks alguses sündmus, mille käiku oli raske hinnata, eriti WHO poolt põhjendamatult tekitatud paanika tõttu. Kuid see polnud esmakordne juhus, kui WHO kuulutas täielikult ülepaisutatud suremuse näitajate alusel välja pandeemia. Juba märtsis võis igaüks, kes soovis, näha, et Sars-Cov-2 ei ole tapjaviirus.
Ka võib igaüks lihtsalt leida andmeid selle kohta, et avaliku elu täielik peatamine koos ulatuslike piirangutega, mis ulatusid kaupluste sulgemiseni, töötamise keelamiseni, reisipiirangute ja maskikandmiskohustuse kehtestamiseni, nagu ka niinimetatud “juhtumite” ja “nakatunute” loendamine, olid – seda tuleb selgelt öelda – täielik lollus. Ja miks ei rakendatud kõiki neid meetmeid varem ohtlike grippide korral?
Sinna juurde veel koroonatestid, mille veamäär on 85% protsenti ja mis annavad samadel inimestel ja samades keskkonnatingimustes korduvalt erinevaid tulemusi. Viiruse tõendatust ju üldse ei testita! Kes poliitikutest või massimeedias räägib sellest? Mitte keegi! Me oleme seisukohal, et nende “testide” mõttekus ja mõttetus vajab tungivalt diskussiooni. Sest nende alusel koostatakse statistikat ja antakse välja surmatunnistusi ning rakendatakse riigi kõrgeima võimu suhtes piiravaid meetmeid. Ja lisaks sellele võetakse kiirkorras vastu inimõigusi ohustavaid seadusi.
Meile on alati räägitud, et midagi sellist juhtub ainult Venemaal, või kuidas? Nüüd hõõruvad inimesed silmi ja neil on tunne, et nad on vales filmis. Seda rumalust, mis viimastel kuudel on realiseerunud, oleksime me aasta tagasi pidanud aprillinaljaks. Keegi poleks sellega kaasa läinud või seda uskunud, on ju nii? Nüüd on see aga tegelikkus. Seetõttu on selgitused vajalikumad ja tähtsamad kui kunagi varem. Ei tohi olla tabuteemasid ega tsensuuri.
Meie ülesanne – mujalt puuduva informatsiooni vahendamine
Jätkuvalt näeme me Telegrami toimetuses enda ülesandena esindada Eesti kõrgeima võimu – rahva – huvisid ja anda talle erapooletut ja faktidel põhinevat informatsiooni. See saab ka valitsusele vaid kasuks tulla, kuna valitsus usaldab peamiselt ja traditsioone järgides ikka “Saksa täpsusega” suuri organisatsioone, mis on aga kahjuks juba ammu lobistide ja farmaatsiatööstuse kägistavas haardes ja omandis.
Kui WHO puhul nimi ja omand veel viitavad rahvusvahelisele iseloomule, siis sisu pole enam see, mis nimesildil. Kui jälgida ka vaid peavooluajakirjandust, siis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sisu tundub olulisel hulgal määravat Bill Gates. Iseotsustamise õiguse kadumine, kontroll, hirmutamine ja massilise vaktsineerimise igapäevane reklaam. Lühidalt öeldes: kas toimumas on meie kui kõrgeima võimu õiguste kaotamine? Valitsused ei taha seda tunnistada ja see võib meile kõigile veel saatuslikuks saada. Valitsused kardavad kaotada oma rahva ees usutavust – see oleks ju katastroof! Aga kas tähtsam on enda soe tool või inimeste tegelik heaolu?
Rahvuslik häbiplekk on ka asjaolu, et me vajame iga kord advokaatide abi, kui oma enda valitsusele esitatavatele päringutele või valitsusega seotud toimingutele – olgu selleks siis avalik kiri või valitsuse pressikonverentsidele akrediteerimine – soovime üldse mingit vastust või tähelepanu saada.
Meie valitsusel peab olema faktidel põhinevate küsimuste ees tõesti suur hirm, sest vastasel korral puuduks nendeks sammudeks vajadus. Peavoolumeedia kohtleb valitsust ju siidkinnastes. Samas ei ole meie eesmärgiks kedagi paljastada. Vaja on selgust. Kõlab kurvalt, et meie, kohalikud ajakirjanikud Telegramist, peame esitama oma enda valitsuse vastu hagi, et saada akrediteeringut pressikonverentsidele. Siin ei ole võimalik musta valgeks rääkida.
Siinkohal tekib põhjendatud küsimus: kas see peab nii olema? Kas lihtsamini ei ole võimalik, kas me ei ole üks rahvas, kas meil pole sama eesmärk? Teenida meie maa hüvangut?
Klassikaline ajakirjandus ehk enesetsensuur?
Eesti Meediaettevõtete Liit lükkas tagasi meie liitu astumise avalduse, põhjendades seda väitega, et “Telegram ei tee klassikalist ajakirjandust“. Arvatavasti mõistab Eesti Meediaettevõtete Liit klassikalise ajakirjanduse all meie maadel aastakümneid klassikaliselt viljeldud tsenseeritud ajakirjandust (tsensuuri koha on tänapäeval tihti üle võtnud ka ajakirjanike enesetsensuur…). Sellisel juhul on liidul loomulikult õigus, sest “nõuka-klassikalist” me tõepoolest ei praktiseeri.
Kuid me imestame isegi, sest meie arusaamist mööda oleme me Telegramiga koroona meediamaastikul muutunud Eesti kõige konservatiivsemaks infoplatvormiks. See tundub ka meile hirmutav. Kes oleks osanud seda arvata? Aga positiivse poole pealt vaadates: me konserveerime head ning toome esile ja jätame kõrvale rumaluse. Meie koroonakriisi uudised – mis põhinevad (välismaiste) ekspertide, arstide, teadlaste arvamustel ja uurimustel, et koroonaviirus ei ole tapjaviirus ja eriolukorrad ei ole põhjendatud – on saanud tohutult lugejate tagasisidet, et Telegram on AINUS ratsionaalne ja positiivne infokanal üldise hirmuepideemia keskel.
Seetõttu soovime meie (konservatiivsele) valitsusele palju tarkust, kainet mõistust ja enda põhjendatud otsuseid järgnevate kriiside jaoks ning seda meie kõigi heaolu nimel. Ka meie järjekindel töö näib vilja kandvat. Eesti areneb salaja ja vaikselt koroonakriisi teiseks Rootsiks. Kui meie valitsus ja vastutavad isikud saavad tõesti hakkama sellega, et nad vabanevad WHO-st ja teistest rumalatest kopeerijatest ning iseseisvuvad, siis saaksid nad kiituse osaliseks ja tulevastes ajalooraamatutes püstitataks neile ausammas. Nad oleksid kangelased, ka meie jaoks, ning seda mitte vaid üheks päevaks!
Oma kaasteelistele ajakirjandusmaailmas sirutame nagu alati käe asjalikeks aruteludeks ja diskussioonideks. Siiani pole kahjuks keegi söandanud me kutset avalikuks jutuajamiseks vastu võtta. Aga sellised artiklid, nagu näiteks Indrek Sauli oma Õhtulehes, Anvar Samosti nupuke Põhjarannikus, ERR-is ilmunud Šveitsi teadlase Beda M. Stadleri arvamuslugu või Irja Lutsari sõnavõtt (ja teinegi) on nagu heledad valgussähvatused Eesti tumedas ajakirjandustaevas (muidugi tänu Tallinna uutele piirangutele võtavad ka ajakirjanikud ise sõna: näiteks siin ja siin). Need kinnitavad ka meie igapäevase töö tulemuslikkust ja teevad rõõmsaks.
Oma lühikese selgituse lõpetame Danzigis sündinud saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri tarkusega (1788-1860):
“Igal tõel on kolm tasandit: esmalt tundub see naeruväärne, siis võideldakse selle vastu, lõpuks muutub see iseenesestmõistetavaks.“
Me töötame Teie jaoks suurima rõõmuga selle iseenesestmõistetavuse nimel!
Nüüd aga kronoloogia:
Märts 2020:
Aprill 2020:
Mai 2020:
Juuni 2020:
Juuli 2020:
August 2020:
September 2020:
Lõpetuseks:
Millest selline enneolematu tsensuur ning sõna-, mõtte- ja pressivabaduse piiramine? Kas kõik on tõesti sellest, et mingi vend sõi Hiinas ära nahkhiire ja nüüd tuleb maailm lukku panna, majandus põhja lasta, inimõigusi piirata ja nimetada kõiki teisitimõtlejaid nõdrameelseteks vandenõuteoreetikuteks? Isegi 2000 Saksamaa arsti on kõik peast segi ja vandenõuteoreetikud? Oluline on mõista, et siin ei käi jutt enam Telegrami tsenseerimisest, vaid ülemaailmsest kampaaniast (vandenõust?), mille ilminguid on selgelt näha kõikides riikides. Oma ala eksperte ja elukutselisi arste, kes julgevad rääkida koroonadogma vastu, saavad valeinfo levitaja templi otsaette.
Telegram on kulutanud väga palju aega (ja raha), et aidata valitsust ning juhtida tähelepanu sellele, et puuduvad teaduslikud tõendid, mis kinnitaksid, et maskide kandmisest, piiride sulgemisest (mida tunnistab isegi EL-i terviseamet) või ühiskonna lukustamisest oleks kasu viiruse leviku piiramisel.
Me ei ole valitsuse vastased, me soovime valitsust aidata. Me ei ole maskide vastased, vaid pooldame maskidevaba ühiskonda.
Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas
Telegram.ee
Foto: Janne Luigla
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.