Endine erastamisagentuuri juht, praegune Tallinna linnavalitsuse sisekontrolli ekspert Väino Sarnet rääkis Eesti Päevalehele, et õppis oma erastamisideoloogia aluseks saanud turumajandust raudse eesriide taha kostnud lääne raadiojaamadest.

Sarnet tõdeb, et kui valitsejatel pole kindlat suunda ja tehakse, mis parajasti tundub hea, siis juhitakse meid lihtsalt ühe takistuse juurest järgmise takistuseni.

Kuidas juhtus, et Jaak Liivik, kes juhtis erastamisagentuuri lühikest aega, pandi raudtee erastamise pärast vangi, aga teil õnnestus puhtalt pääseda?

Liivikut süüdistati täiesti alusetult, mida on kinnitanud ka Euroopa kohus.

Teie olete vist tark mees, et oskasite õigel ajal lahkuda?

Ma poleks läinud, aga peaminister ütles avalikult, et peaksin minema mujale.

Kas siis Liiviku peale elati välja kogu pinge ja pettumused?

Poliitilised jõud vajasid patuoinast. Mina oleks olnud Liivikust raskem vastane, sest ilmselt oleks mõnelegi süüdistajale haiget teinud.

Erastamise aeg oli täiesti pöörane, kogu majandus keerati teistele radadele. Kapitalism ehitati Eestis üles teie kätega.

See kõlab liialdusena. Ma olin tööriist ühe kindla töö tegemiseks. Olin turumajanduse põhimõtetega tutvunud 15 aasta jooksul ingliskeelseid lääne raadiojaamu kuulates.

Mul oli tahtmine muuta nomenklatuuri poolt haaratud võimu monopoli, mis isegi 1990. aastate alguses riiki ja majandust juhtis. Nõukogudeaegsetest tehasedirektoritest ja kolhoosiesimeestest sõltus kõik: korter, palk, sanatooriumituusik. Kui direktorid said lõppkokkuvõttes erastamisel kõige suurema osa, siis vähemalt õnnestus nende mõju vähendada. Valitsuse eesmärgid langesid kokku minu maailmavaatega ja ma tegin oma tööd mõnuga.

Eesti inimesed suhtuvad teisse lugupidamisega. Miks näiteks Venemaa erastamisjuhti Anatoli Tšubaisi tema kodumaal lausa vihatakse?

Venemaal erastati ainult direktoritele, mis polnud kuigi hea lahendus.

Edasi loe Eesti Päevalehest.

Toimetas Mariann Joonas