Valgamaa omavalitsused on seisukohal, et uus valitsus peab ühena esimestest algatustest käivitama Rail Balticu alternatiivse planeeringu ja mõjude analüüsi lähtudes olemasolevast Tallinn-Tartu-Valga suunalisest raudteekoridorist. Maakonna kõigi omavalitsuste sellesisulisele ühiskirjale vastas vana valitsus keeldumisega.

“Vana valitsus kordas kinnisilmi mantrat, et uue raudteekoridori rajamine ei puuduta senist raudteed ega rongiliiklust sellel. Ometi ei näita ükski arvutus, mille arvelt kaetakse senise ühe taristu asemel tulevikus kahe, kaubavoogude osas konkureeriva, raudteetaristu käigushoidmine,” ütles Valgamaa omavalitsuste ühispöördumise algataja, Valga linnapea Kalev Härk pressiteates.

Härki sõnul on ilmselge, et väheneva kaubavoo tõttu on Eesti Raudtee juba täna raskustes taristu korrashoiu rahastamisega, tariifide tõstmine aga peletaks naaberriikidesse senisegi napi kaubavoo ning tõstaks reisirongide piletihindu. “Juba täna sõidab näiteks Riia-Peterburi reisirong Valgast ja Eestist kaarega mööda, sest Eesti Raudtee taristu kasutustariifid on liig kõrged,” ütles Härk.

Peale selle on Härki hinnangul üsna tõenäoline, et Pärnut läbiva otsetrassi puhul takerdub valitsus trassialuse maa sundvõõrandamisse ning muldkeha jaoks tarvilike uute kaevanduste avamise protsessidesse. “Ei ole teada, kui palju uus otsetrass tegelikult maksab, sest maaomanikele, kogukondadele ja keskkonnale tekitatavat kahju ei oska keegi kokku arvutada,” ütles linnapea.

Valgamaa omavalitsused ootavad uuelt valitsuselt ausat ja eelarvamustevaba rehkendust Eesti võimekuse osas pidada ülal kahte konkureerivat raudteetaristut. Samuti nõuavad omavalitsused jätkuvalt alternatiivse planeeringu algatamist senisel trassil.

Valgamaa omavalitsused on korduvalt tõstnud üles küsimuse Rail Balticu uue raudteekoridori ehitamise ebaotstarbekusest. Valgamaa jättis kinnitamata ka üleriigilise planeeringu Eesti 2030 põhjusel, et see ei näe ette olemasoleva raudteekoridori planeerimist Rail Balticu tarbeks.

Valgamaa omavalitsused toetavad Rail Balticu projekti kiireks rongiühenduseks Euroopaga, kuid kutsuvad üles vaatama selle mõju Eestile tervikuna, mitte konkreetse raudteeliini ja sellega seotava äriühingu tasuvust eraldi.

Rail Balticu elluviimist Tallinna-Valga raudtee uuendamise läbi toetavad teisedki

Rail Balticu trassi tarvis Tallinn-Tapa-Tartu-Valga raudtee uuendamise poolt on rääkinud ka Eesti Rooma klubi (ERK), kuhu kuulub 58 väljapaistvat teadlast, majandus- ja ühiskonnategelast.

ERK peab mõistlikuks EV valitsusel ja vajaduse korral ka riigikogul kaaluda uuest transpordikoridorist loobumist ning asendada see Tallinn-Tapa-Tartu-Valga ajaloolise raudteeühenduse uuendamisega, optimeerides võimaluse korral ja ulatuses veod Euroopa ja Vene rööpmelaiusega raudteedel. See lahendus arvestaks paremini Eesti sotsiaalmajanduslikke vajadusi, vähendaks keskkonnakahjustusi, soodustaks Kesk- ja Kagu-Eesti piirkondlikku arengut ning vähendaks Eesti raudtee sõltuvust Venemaa kaubavoogudest.

Rapla maakonnas tegeleb Rail Balticu teemadega ajaloolane Jüri Metssalu, kes on üks kodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) liikmetest. Eelmisel aastal kommenteeris ta Telegramile, et valitsus tahab võimalikult kiiret ja võimalikult otse kulgevat raudteed, mistõttu nad on ka Tallinn-Tapa-Tartu-Valga variandi välistanud. ”Meie kodanikuliikumine on raudteeühenduste arendamise poolt, sest see on keskkonnasäästlikum transpordiliik, aga me juhime tähelepanu sellele, et Rail Balticut planeeritakse kiirustades ja ebapiisavate uuringute alusel,” sõnas ta.

Telegram soovitab tutvuda ka Metssalu koostatud esitlusega “Rail Balticu planeerimisest ja keskkonnamõju hindamisest”.

Allikad: BNS, Telegram, ERR

Uuri lisaks: Avalikult Rail Balticust

Foto: et.parnu.wikia.com

Toimetas Mariann Joonas