Valideerimise kahtluse alla seadnud kohtuotsus mupot ei heiduta

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

16. mai 2013 kell 20:32



 

Täna jõustus mupo vastu kohtus võidu saanud tallinlanna Liivi Lankotsi kohtuotsus, mille järgi ei ole valideerimine kohustuslik. Mupo jättis Liivi Lankotsi asjas edasikaebamise soovist 7-päevase tähtaja jooksul teatamata ning täna sai täis ka 30 päeva kohtuotsuse langetamisest. Mupo on aga seisukohal, et otsus kehtib ainult Lankotsile ja teisi sõitjaid see ei puuduta, vahendab ERR.

 

Oma sõidu valideerimata jätnud naine kaebas mupo trahviotsuse kohtusse ning kohus otsustas, et kui inimesel on kaasas sõiduõigust tõendavad dokumendid – tallinlase puhul ID-kaart ja isikustatud ühiskaart -, on tema õigus sõita tõendatud ja ühiskaardiga viibutamata jätmise eest trahvida ei saa.

Mupo jurist Ülle Aliorg ütles ERR-i uudisteportaalile, et valideerimiskohustus kehtib ikka edasi ja kohtuotsuse õiguslik mõju puudutab ainult Liivi Lankotsi. “Kohtuotsus tehti konkreetselt L. Lankotsi suhtes ja sellel on õiguslik mõju ainult ja ainult L. Lankotsile. Sellest ei teki ühelegi teisele isikule õiguslikke tagajärgi,” seletas jurist.

Jurist rõhutas, et valideerimiskohustus tuleneb Tallinna linnavolikogu määrusest “Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad.”

“Valideerimiskohuse täitmata jätnud isikuid saab küll vastutusele võtta, sest määrust ei ole õigusvastaseks tunnistatud ja see kehtib, seega on see täitmiseks kohustuslik,” märkis ta.

Kohus märkis, et Tallinna ühistranspordimääruse kohaselt on valideerimine e-pileti ostmine või sõidu registreerimine validaatori abil igakordsel sisenemisel ühissõidukisse. “Kuna Liivi Lankotsal oli tallinlasena tasuta sõitmise õigus, oli valideerimine vaid sõidu registreerimine,” vahendas Eesti Päevaleht kohtu otsuses järeldust.

Advokaat: kõik kohtunikud ei pruugi seadust samamoodi tõlgendada

Transpordiõiguse advokaat Carri Ginter kommenteeris ERR-i uudisteportaalile mupo selgitusi nii, et linna õigusaktidega ei saa väärtegusid ette näha – need nähakse ette seadusega.

“Küsimus on selles, kuidas kohus tõlgendab seadust ja kui palju ta seejuures linna aktidega arvestab,” sõnas Ginte ja lisas, et üks kohtunik on juba asunud seisukohale, et seaduse tõlgendus peaks olema teistsugune, kui linn seda mõistab. See aga ei anna kindlust, et tulevikus ka teised kohtunikud seaduse tõlgendusel sama tee valivad.

Siiski on antud kohtuotsus tema sõnul heaks vihjeks sellest, kuidas vaidlus võiks minna. “Kes soovib riskida, see võib proovida, kuidas temal kohtus läheks,” lausus Ginter.

 

Allikas: ERR

Foto: tak.ee

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt