Foto: Siim Lõvi / ERR

Valitsus andis eile teada, et on jõudnud kokkuleppele vaktsiinikahjustuste fondi asutamises. Kui fond asutatakse, siis on sealt õigus hüvitist taotleda neil, kellel on vaktsiini tõttu tekkinud kestev tervisekahjustus või töövõimetus, vahendab ERR.

Tervise ja tööminister Tanek Kiik ütles, et vaktsiinikahjustuste fondi loomist menetletakse koos patsiendikindlustuse süsteemi loomisega.

“Tegemist on kahe mõnevõrra erineva teemaga, kuna patsiendikindlustuse süsteem ehk tervishoiuasutuste kohustuslik vastutuskindlustus tähendab seda, et et inimene saaks hüvitist, kui tal on toimunud mõni raviviga. Vaktsiinikahjude puhul me räägime ravimitootja vastutusest ja sellisel juhul hüvitisest, mida inimene saab, kui konkreetne ravim on olnud tõsise kõrvaltoimega,” lausus Kiik.

Vaktsiinikahjude fondi asutamiseks ja patsiendikindlustuse süsteemi loomiseks on vaja muuta erinevaid seadusi, ütles Kiik. Muudatused tahab valitsus esitada ühe paketina.

Vaktsiinide tõsised kõrvalmõjud on Kiige sõnul üliharvad. “Me oleme teinud esmased kalkulatsioonid teiste Euroopa Liidu riikide kogemusi vaadates, näiteks Soome mudelit ja veel 20 Euroopa ja maailma riigi praktikat. Me räägime tõenäoliselt aastas mõnesajast tuhandest eurost, kümnete või äärmisel juhul sadade väga harva esinevate juhtumite puhul,” lausus ta.

Ravimiamet teatab oma lehel vaktsiinide kõrvaltoimetest iganädalaselt. Perioodil 27. detsember kuni 7 november (k.a) on sinna COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 5696 teatist (0,37 % vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta, sh 224 teadet tõsiste kõrvaltoimete kohta, mille hulka kuuluvad:

• surmajuhtumid,
• eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
• püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
• haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele (sh raseduse katkemine).

Näiteks on seal välja toodud juhtum, kus 16-aastane nooruk suri 6. päeval pärast 1. vaktsiiniannust kopsuarteri trombemboolia tõttu. Noorukil esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused (sh korduvad tromboosid). Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Siiski tasub arvestada ka sellega, et maailma kogemuse kohaselt enamikest kõrvaltoimetest ei teatata või siis ei soovita/osata neid seostada vaktsiiniga. Ka Telegrami toimetuseni on jõudnud mitmeid raskeid kõrvaltoimeid (nt nägemise kaotamine, kuulmise kaotamine, osaline halvatus, surm), mille osas inimene ise või pere ei ole ravimiametile kõrvaltoimete kohta teatist teinud, kuna perearsti sõnul seos vaktsiiniga puudub.

Sotsid nõus, Isamaa kahtleb valitsuse tegevuse siiruses

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et patsiendikindlustuse süsteem koos vaktsiinikahjude hüvitamisega on vajalik.

“Minu arust on vältimatult vajalik, et patsient saaks kiiresti hüvitise – nimetame me seda fondi kuidas tahes, aga hüvitis võiks olla palju laiem kui ainult see, mis puudutab vaktsiine – tegelikult kõiki seda tüüpi negatiivseid või ootamatuid tervisetulemusi, mis meid võivad tabada,” lausus Sikkut.

Erakond Isamaa on teinud valitsusele ettepaneku töötada välja eelnõu vaktsiinikahjude hüvitamiseks. Priit Sibul ütles, et Isamaal puudub ülevaade, millist fondi valitsus kavandab.

“Minu meelest praegu teisi tervishoiuga seotud küsimusi või ka küsimusi, mida me pole eelmise 30 aasta jooksul suutnud lahendada või poliitilist kokkulepet leida, et neid praegu kuidagi kompleksselt lahendada ja ära siduda – minu meelest see näitab ainult seda, et sel valitsusel ei ole huvi ei kummagagi tegelda,” rääkis Sibul.

Kiige sõnul tahab valitsus saata seadusemuudatused Riigikokku veel selle aasta jooksul.

Allikad: ERR, Ravimiamet

Foto: Siim Lõvi / ERR

Toimetas Mariann Joonas