Valitsusele rohkem võimu lubav kriisiseaduse eelnõu jäi kooskõlastuseta

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

5. aprill 2023 kell 11:49

Kommentaare:
0

Möödunud nädalal kirjutasime sellest, et valmimas on uus mahukas kriisiseaduse eelnõu, mis annaks valitsusele kriisides võimu juurde. Eelnõu on saanud palju kriitikat ning nüüd jättis maaeluministeerium eelnõu ka kooskõlastuseta.

 

Nimelt hakkab Eesti toidujulgeoleku põhiraskust kandma vaid kümmekond suuremat tootjat ning maaeluministeerium peab mõnda neile pakutud kohustust liigseks, vahendab ERR.

Koroonakriisi vältel, siis kui nappis maske, teste ja vaktsiini, rõhutas Toiduainetööstuste Liidu juht Sirje Potissepp korduvalt, et suuri toidutootjaid tuleb kohelda elutähtsa teenuse osutajatena. Nüüd on riik sektori soovi kuulda võtnud ning värske tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõu pakub seda tiitlit mitmele ettevõttele.

Kuid koos olulise tiitliga saab ettevõtja ka rea kohustusi. “Ta peab tagama elutähtsa teenuse toimimise igas olukorras,” sõnas riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Galina Danilišina.

Just kohustuste pool tekitab ettevõtjatele meelehärmi. “Sellisel kujul, nagu on riigikantseleist tulnud meile eelnõu, päris sellega polnud me arvestanud ja päris seda poleks me osanud ka hullemates unenägudes näha,” sõnas Sirje Potissepp.

“Toidujulgeoleku garanteerimine on ka riigi kohustus. Ja kahjuks sellest eelnõust me seda absoluutselt välja ei loe. Küll aga loeme me välja lisanduvaid kohustusi ainult ettevõtetele,” lisas ta.

 

Kübarturvalisuse eest vastutamine samuti ettevõtjate kaela

HKScan Estonia tegevjuht Markus Kirsberg tõi ühe murena välja küberturvalisuse nõude. Eelnõu seab ettevõtjatele kohustuse olla valmis ka juhuks, kui kõik Eestit maailmaga ühendavad sidekaablid on puruks löödud.

“Täiesti ebamõistlik mõte tänases maailmas,” sõnas Kirsberg. “Riik peaks tegelema pigem sellega, et tagada internetiühendus ja kaitsta seda ühendust igasuguste rünnete vastu, mitte panna ettevõtetele räiget kohustust hakata kasutama aegunud tehnoloogilisi lahendusi.”

Ka maaeluministeeriumis usutakse, et kui eelnõu praegusel kujul seaduseks saaks, peaks rahvusvahelised ja üha enam pilveteenuseid kasutavad ettevõtted rajama tootmishoonete ja lautade juurde oma serveriparke. Ministeeriumi halduse asekantsler Alo Aasma tõdeb, et just rangete küberturvalisuse nõuete pärast jäi kriisiseaduse eelnõu ilma ministeeriumi kooskõlastusest.

 

Loe pikemalt: ERR

 

Toimetas Mariann Joonas

Samal teemal:

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt