“Huvi veganluse vastu on sel aastal tõusnud hüppeliselt üle kogu maailma, ka Eesti pole selles osas maha jäänud. Meie vegankogukond on elujõuline, ergas ja üha kiiremini kasvav,” kirjutab Vegan.ee-s Ireene Viktor.

Kui palju on Eestis hetkel veganeid ja/või vegetaarlasi, ei ole kahjuks teada, sest sellekohased küsitlused puuduvad. Pisut aimu võib saada Facebooki gruppidest “Jah, see on vegan!“ ja “Eesti veganid“, milles on vastavalt 7000 ja 3500 liiget. Gruppide liikmed pole kõik kindlasti taimetoitlased, kuid liikmeskonna suurus näitab, et huvi veganluse ja vegantoitude vastu on paljudel olemas.

Nagu ka mujal maailmas, hakatakse meilgi veganiks peamiselt kolmel põhjusel: loomad, tervis ja keskkond. Enamik inimesi on nõus sellega, et loomadele põhjendamatute kannatuste tekitamine on vale, ning selge on see, et loomadest söögi ja toodete valmistamine põhjustab neile kannatusi ning toob kaasa nende surma. Samuti mõistetakse, et loomakasvatuse mõju keskkonnale ei ole enam võimalik eirata, ja ka siin nähakse lahendusena veganlust. Lisaks loomade heaolule otsustavad paljud vegantoitumise kasuks selle positiivsete tervisemõjude pärast, sest vegantoitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse laialt levinud kroonilistesse haigustesse.

Vegantooted

Üha suurenev vegantoodete ja -toitude valik poodides ja restoranides näitab, et huvi nende vastu on olemas ning tarbijaskond on piisavalt suur, et selliseid tooteid turule tuua. Näiteks saab hästivarustatud kauplustest osta taimset juustu, vorsti, jäätist, pasteeti, tofut jms, samuti on peaaegu et juba igas poes saadaval taimsed piima- ja koorealternatiivid.

Veganid ei pea enam restoranides piirduma pelgalt salati söömisega, sest paljud toidukohad on just sel aastal laiendanud veganroogade valikut oma menüüdes. Tallinnas on tänaseks viis taimetoidukohta, neist kolm veganrestoranid: Vegan Restoran V, Kohvik Inspiratsioon, Mahemarket, Bliss, GreenBakery.ee. Tallinnas ei jää veganid nälga ka teistes restoranides, sest paljud kohad pakuvad veganitele sobivaid burgereid, suppe, pastaroogasid, salateid, sušisid, risottosid, pitsat jms. Ka Tartus on veganitel nüüd lihtsam käia väljas söömas, sest just aasta teises pooles võtsid mitmed toidukohad oma menüüdesse põnevaid vegantoite. Samuti mõeldakse väiksemate linnade (Nt Viljandi ja Pärnu) toidukohtades juba veganite peale. Kuigi pikk tee on veel minna, näitab restoranide vegantoiduvalik kindlalt laienemise märke.

Sel aastal avati ka Eesti esimene vegantoodete netipood veggo.ee, kust on mugav tellida kaupa, mida poodides veel ei leidu.

Raamatud

Veganretsepte sisaldavaid kokaraamatuid on Eestis ilmunud juba mitu, kuid sel aastal ilmus ka esimene veganluse käsiraamat “Vegan. Hooliv ja maitsev elu“. Raamatus on juttu loomaõiguslusest, inimeste toiduvaliku mõjust keskkonnale ja veganelustiiliga kaasnevatest elumuudatustest. Lugeja saab näpunäited, kuidas veganina ise erinevates olukordades toime tulla, aga ka näiteks ideid selle kohta, kuidas veganist sõpra või pereliiget võõrustada. Raamat sisaldab põhjalikku ülevaadet tervislikust tasakaalustatud taimsest toitumisest ning lõpetuseks saab lugeja katsetada ahvatlevaid retsepte. Sõna antakse ka arstile ja toitumisspetsialistile ning inspireerivates intervjuudes mitmetele Eesti veganitele.

Üritused

Veganluseteemalised kampaaniad ja üritused Facebookis on iga aastaga muutunud üha populaarsemaks. Näiteks võttis 2015. aastal lihavabade jaanide üritusest osa 2100 inimest, lihavabade jõulude üritusest 1600 ning vegan väljakutses osales 1200 inimest.

Organisatsiooni Loomade Nimel korraldatud kord kuus toimuvad vegan õhtusöögid Tartus on juba niivõrd populaarsed, et paljudele soovijatele peab ruumipuudusel ära ütlema.

Eesti Vegan Selts korraldas sel aastal mitmeid vestlustunde teemadel tervislik vegantoitumine, veganlus ja feminism, kohtumine veganitega (Sandra Vungi ja Loore Emilie Raav). Samuti korraldab Loomade Nimel regulaarselt filmiõhtuid, meeleavaldusi ning üritusi, mis räägivad farmiloomade olukorrast ja veganlusest. Loomade õiguste ja veganluse teemadel toimus diskussioone ka teiste ürituste raames, nt Arvamusfestival jaDD mõtlemisfestival.

19. aprillil tõi Taimetoidupäev Telliskivi Loomelinnakus kokku tuhandeid huvilisi. 1. novembril toimus aga juba viies Taimetoidumess, mida võib alati nimetada veganluse aasta suursündmuseks. Sel aastal külastas messi u 4000 inimest. Kuid huvi messi vastu on nii külastajatel kui ka müüjatel oluliselt suurem, sest Tornimäe ärikeskusesse ei mahtunud paljud soovijad ära.

Teist aastat järjest toimus Eestis ka loomaõiguste konverents “Loomaõigused akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks“, kus puudutati loomade õiguste kõrval ka veganlust.

Ajakirjandus

Meediale pole sõna “vegan“ enam kindlasti võõras. Artikleid taimetoitlusest ilmub praktiliselt igal nädalal, kuigi endiselt on need tihti kas klikkide püüdmise vajadusest või teadmatusest negatiivse varjundiga ja konfliktsed. Samas on ilmunud ajakirjades ka mitmeid positiivseid portreelugusid meie veganitest. Endiselt eirab aga meedia eetilist veganlust ning loomade heaolu ja veganluse seostest räägitakse väga harva, pigem käsitletakse veganlust dieedina, mitte eetilise maailmavaatena. Samuti ilmub vaid üksikuid lihasöömise ja keskkonnaprobleemide seoseid käsitlevaid artikleid. Loomaõiguste teemad jõuavad meediasse siiski tihedamini, näiteks on tänu loomaõigusorganisatsioonide Loomus ja Loomade Nimel väsimatule tööle suurt tähelepanu saanud kampaania karusnahakasvatuste vastu ning loomatsirkuste keelustamise kampaania.

Veganlus on tulnud selleks, et jääda. 2016. aasta toob kindlasti kaasa veelgi suureneva veganite hulga kogu maailmas ning ka Eestis. Miks mitte alustadagi uut aastat veganina ja teadmisega, et teed sellega palju head ära nii loomade, keskkonna kui ka enda tervise heaks?

Ireene Viktor

Allikas: Vegan.ee

Foto: reddit.com