Video: kas Eesti fosforiidi kaevandamine läheb välismaalastele ja meile jääb alles kahjustatud maa?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. oktoober 2024 kell 12:35



Pilt on illustreeriv. Foto: ID 62176208 © Rafael Ben Ari | Dreamstime.com

Fosforiidikaevandamise plaanide juures räägitakse miljarditest, kuid mureks on, et Eesti fosforiidikarjäärid võivad minna välismaa suurkorporatsioonide kätte, jättes eestlastele vaid kahjustatud maa ja mõned töökohad. Samuti on muret tekitav, et pea poole Saaremaa suurune meretuuleparkide ala antakse välismaalastele, kes võivad müüa toodetud elektrit kogu Euroopale…

 

Vaata videokollaaži erinevatest hiljuti eetris olnud uudisklippidest fosforiidi kaevandamise teemal:

 

Ohtlik mäng elukeskkonnaga

Riigi geoloogiateenistus on asunud uurima, millised võiks olla fosforiidi kaevandamise võimalikud tulud ja kulud ning kuidas mõjutavad eri kaevandamismeetodid keskkonda. Väärindamise seisukohast näevad geoloogid ühe võimalusena fosforhappe tootmist, millest saaks parimal juhul eraldada ka haruldasi muldmetalle.

Lääne-Virumaa Aru-Lõuna karjääris alustati testpuurimistega, mille käigus on plaanis välja võtta umbes 25-30 tonni fosforiiti, kirjutas ERR möödunud nädalal. Artiklist selgub, et laiemalt on uuringute fookuses osa Toolse fosforiidimaardlast – laiendatud Aru-Lõuna ala, mille pindala on ligi 10 ruutkilomeetrit.

Siin kohal on paslik meelde tuletada lõiku (esimese) fosforiidisõja ajast, aastast 1987, ajakirjast “Eesti loodus”:

 

ERR-is seisab, et Geoloogiateenistus teeb praegu Toolse fosforiidimaardlas teadus- ja arendusuuringuid, mis valmivad 2025. aasta lõpus ning siis tehakse otsus, kas ja kuidas edasi liigutakse. “Seega on eksitav rääkida praegu kogu Toolse maardla kasutuselevõtust lähiajal ja sellest tulenevast 700-800 inimese kodu kadumisest,” kirjutab Tiit Kaasik vastuseks advokaat Kaspar Kaljuranna arvamusloole “Riik vaeb rahva vastu uut fosforiidisõda”.

“Küsimus fosforiidi kaevandamise õigustatusest ning õiguspärasusest on tegelikult eelkäsitletud teemadest veelgi laiem – kas riigil on õigus lahendada rahalisi muresid elu- ja looduskeskkonna arvelt olukorras, kus samahästi võiks riik soodustada mõne majandusvaldkonna arengut viisil, mis sama ajaakna sees tagaks võrreldava sissetuleku näiteks maksutulu näol? Üldistatult leian, et põhiseaduse preambulas võetud kohustus kindlustada ja arendada riiki tulevastele põlvedele ning paragrahvis 53 sätestatud kohustus elu- ja looduskeskkonna säästmiseks välistavad suuremahulise keskkonnakahjuliku tegevuse ajaks, mil see pole möödapääsmatult ning alternatiive omamata vajalik,” kirjutas Kaljurand.

Mida arvad sina, hea lugeja – kas tulekul on fosforiidisõda nr 2?

 

Vaata ka: Facebooki grupp “EI fosforiidi kaevandamisele!

Allikad: Novaator, ERR, Facebook

Video allikad: ETV “Aktuaalne kaamera”, ETV “Terevisioon”, Kanal 2 “Täistund”

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt