Eestis on 160 000 kooliealist last, kelle hulka on Haigekassa andmetel viimase viie aastaga lisandunud enam kui 6000 ülekaalulist. Seega on pea igal aastal ülekaaluliste koolilaste arv kasvanud 1% jagu ja praegu on umbes iga kümnes kooliealine ülekaaluline. Seejuures on neid Tallinnas ja Harjumaal rohkem kui mujal Eestis. Tallinna Lastehaigla endokrinoloog ­Ülle Einbergi sõnul on ülekaalulise lapse ravimisel oluline meeskonnatöö arsti, pere ja kooli vahel. Üks nõrk lüli selles ahelas võib ravile saatuslikuks saada. 20.aprillil toimub Tallinnas Pisipedas koolitus, kus saad täiendada oma teadmistepagasit laste ülekaaluga seonduvatest probleemidest ning kuulata, mida arvavad arstid ja eksperdid.

Väikse sissetulekuga perede lapsed enim ohus

Arenenud maades on ülekaalulised just nende perede lapsed, kus sissetulek on kasin. Arengumaades on hoopis vastupidi – ülekaalulisi lapsi leidub kõige rohkem rikastes peredes. “Euroopa Pediaatria Akadeemia hinnangul on laste rasvumine sel sajandil rahvatervise probleem number üks. Kui me midagi ette ei võta, hakkab oodatav eluiga lühenema,” rõhutas Einberg.

Märkimisväärne fakt on seegi, et kui mõni aasta tagasi oli kõige rohkem ülekaalulisi lapsi Inglismaal, siis praegu on esikohal Kreeka. Selline tendents Vahemere maades ­aina süveneb. “Lõuna-Itaalias on piirkondi, mida rasvunud lastega seoses saab võrrelda juba mõne USA piirkonnaga,” nentis Einberg. Põhjamaades on need näitajad pigem head.

60% tüdrukutest ja 40% poistest ei tee sporti

WHO andmetel on laste ülekaalu taga peamiselt muutused igapäevases toitumises. Sagenenud on energiarikaste toitude tarbimine, kiudainete osakaal toidus on väike, aga küllastunud rasvu leidub menüüs rohkesti. Ahvatlusi pakub pidev toidu olemasolu kodudes ja eluviis on väheaktiivne.

“Tihti ei seisne probleem liiga sagedases söömises, vaid selles, et hommikusöök jäetakse ära, koolis süüakse vähe, aga see-eest väga palju,” lisas arst. Lapsed söövad vajaminevast toidukogusest kaks korda rohkem küllastunud rasva, soola ja suhkrut.

40% poistest ja 60% tüdrukutest on passiivsed, st nad ei tee sporti vähemalt tund aega päevas, mis on lastele soovituslik. Einberg märkis, et laps peaks valima spordiala, mis talle endale meeldib. Spetsialistid soovitavad ujumist, kuna see koormab liigeseid vähe, kuid haarab paljusid lihasgruppe. Vähemalt 60 minutit päevas peaks füüsilist koormust saama kõik, ka normaalkaalus lapsed.

Seminar: Ülekaaluline laps – multidistsiplinaarne lähenemine

20. aprillil toimub Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari ruumides (Räägu tn 49) selleteemaline seminar, mille eesmärgiks on tõsta teadlikust laste ülekaaluga seonduvatest probleemidest.

Seminaril käsitletavad teemad: toitumise soovitused ülekaalulisele lapsele; ülekaalulise lapse ja pere probleemidest psühhoterapeudi pilgu läbi; ülekaaluline laps arsti kabinetis; füüsiline aktiivsus ja selle mõju lapse kehakaalule; kahte tüüpi diabeet – kas kasvav probleem Eesti lastel?; interaktiivne töötuba: haigusjuhud.

Koolitajad: dr Ülle Einberg (päeva moderaator), dr Mare Paal, Marje Oja, Liina Heinvere, Kirsti Pedak, dr Kaire Heilmann.

Planeeritav ajakava:

9:45-10:00 registreerimine
10:00.11:00 Ülekaaluline laps arsti kabinetis. dr Mare Paal
11.00-11.45 2 tüüpi diabeet – kas kasvav probleem Eesti lastel? dr Ülle Einberg
11:45-12:30 Lõuna
12:30-13:15 Ülekaalulise lapse ja pere probleemidest psühhoterapeudi pilgu läbi. Marje Oja
13:15-14:00 Toitumise soovitused ülekaalulisele lapsele. Liina Heinvere
14:00-14:45 Füüsiline aktiivsus, selle mõjust lapse kehakaalule
14:45-15:00 Paus
15:00-16:30 Interaktiivne töötuba – haigusjuhud. dr Ülle Einberg ja dr Kaire Heilman
16:30-17:00 Kokkuvõte, lõpetamine

Osaleja saab Tallinna Ülikooli täiendkoolituse tunnistuse (8 ak h).

Allikad: Lisainfo ja seminarile registreerimine Tallinna Ülikooli lehel, Artikkel “Millest sõltub ülekaalulise lapse ravi?”

Foto: medcounsellor.com

Toimetas Sander Soomaa