Foto: kalyanayahaluwo/ pixabay.com

Dr Joel Kahn on kliinilise meditsiini professor ning kardioloog, kes lõpetas kiitusega Michigani ülikooli meditsiiniteaduskonna ja töötab kardioloogina mitmes haiglas. Ta peab sageli loenguid selle kohta, millist kasu toob südame-veresoonkonnale taimetoitlus ning keha ja vaimu ühendavad praktikad. Kahn kirjutas portaalile MindBodyGreen sellest, miks peaks iga kardioloog tavapärase raviskeemi osana õpetama patsientidele meditatsiooni. 

Kujutle, et istud kardioloogi kabinetis koos oma vanatädiga, kes lastakse haiglast välja pärast seda, kui ta südameprobleemide tõttu sinna võeti. Sa märgid hoolikalt üles arsti soovitused ravimite, dieedi, harjutuste ja suitsetamise vältimise kohta. Ning siis kuuled arstilt soovitust, et tädi peaks kaks korda päevas 20 minutit mediteerima. Kuidas sa reageeriks? Kas oleksid üllatunud, kui arst annaks sulle voldiku, milles kirjeldatakse kahte erinevat meditatsioonitehnikat, mis teaduslike uuringute põhjal vähendavad südameataki riski ning pikendavad eluiga?

Tavaliselt seda arstikabinetis ei juhtu, kuid see peaks juhtuma. Enamikes haiglates ja kliinikutes ei teata seda, et meditatsioonil on tõestatud mõju nii üldisele tervisele kui ka südame-veresoonkonna tervisele. Palju sellealast teadustööd pärineb Robert Schneiderilt ning tema meeskonnalt USA-s asuvast Loodusmeditsiini ja ennetuse instituudist (Institute for Natural Medicine and Prevention).

2012. aastal avaldatud uurimuses võrreldi 201 südamehaigusega inimest, kes jaotati kahte gruppi. Ühele grupile õpetati transtsendentaalset meditatsiooni, mida nad pidid harrastama kaks korda päevas 20 minutit. Teises grupis anti inimestele juhtnöörid vähemalt 20 minutit päevas ennast terviseteemadel harida. Viis aastat hiljem leiti, et grupil, kes mediteerisid, oli tervelt 48% vähenenud südameataki, ajuinsuldi ja surma risk.

Teises uurimuses vaadeldi meditatsioonitehnikat, mis pärineb Kundalini traditsioonidest ning seda nimetatakse kirtan kriya meditatsiooniks (KKM). Dr Dharma Singh Khalsa õpetas patsientidele selgeks 12 minuti pikkuse meditatsioonitehnika ning teadlaste meeskond UCLA-st (University of California, Los Angeles) võrdlesid ajutööd meditatsiooni ning teiste lõõgastumismeetodite vahel. Leiti, et  KKM-tehnika abil langes põletikumediaatorite hulk kehas ning ühendi nimega telomeraas, aktiivsus. Telomeraas on valk, mis reguleerib DNA telomeere ning telomeeride ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Telomeerid on rakusisene kell, mis tiksub ja näitab, kui kaua on rakul veel jäänud jaguneda. Lõpuks on telomeerid nii lühikesed, et ei kaitse enam rakke, tekivad vead ning lõpuks rakud surevad. Kui aga telomeraas on üliaktiivne, siis on tulemuseks surematud, lõputu jagunemisvõimega rakud, näiteks vähirakud.

Lisaks rakusisetele leidudele näitas uuring ka seda, et KKM-tehnikat kasutanud patsientidel oli parem vaimne tervis ja esines vähem depressiooni.

Kuigi meditatsiooni kohta on vaja rohkem uuringuid enne kui püsivaid järeldusi teha, siis seniste tulemuste puhul võib küsida, et miks oodata? Meditatsioonil on potentsiaalne kasu tervisele ja eluiga pikendav toime. On aeg õpetada meditatsiooni laiemalt ka kliinikutes ja haiglates. Kui tore oleks see, kui suitsupausi asemel võimaldataks töölistele meditatsioonipausid?

Mis saaks, kui arstide ooteruumis saaks televisiooniprogrammi asemel vaadata meditatsiooniõpetust ning haiglates patsientide toas olevas televiisoris näidataks tervisekanalit, millel oleks meditatsiooniprogramm? Lõppude lõpuks on meditatsioon võimas ravim, millel puuduvad kõrvalnähud.

Allikad: MindBodyGreen, NCBI, Novaator

Toimetas Katrin Suik