Peeter on rõõmus ja terve väljanägemisega 33-aastane mees. Ta on pool enda elust olnud kimpus ülekaaluga. Dieedid ja trenn ei ole ta probleemi lahendanud, ning seetõttu on ta pidanud üha edasi otsima enda probleemide põhjust ning lahendusi. Nüüd, olles leidnud need, soovib ta enda kogemust ka Telegrami lugejatega jagada.

Peeter (tegu on varjunimega, päris nimi toimetusele teada – toim.), palun räägi täpsemalt enda kaaluprobleemist. Millal see alguse sai? Kas oled juba lapsena olnud ülekaaluline?

Minu kaaluprobleemid said alguse kooli ajal. Lasteaias olin kõhn, aga kui mu pere maale kolis ning põllumajandusega tegelema hakkas, tekkis mul vaikselt ülekaal. Menüü muutus maal elades – hakkasime tarbima rammusat raskesti seeditavat toitu – kartulit, liha, jahukastmeid jne. Lisaks menüümuutusele hakkasin ma kooliajal suitsetama ja mõnuaineid ning alkoholi tarbima. Ma olin küll aktiivne – tegelesin spordiga ning ei istunud toas, kuid sellest hoolimata tõusis mu kaal stabiilselt, aastaks 2014. kaalusin 143 kilo. Normaalkaal on mul 95 kg… Lisaks kaaluprobleemile oli mul energiapuudus ning väsimustunne pärast söömist.

Saal aastal võtsingi end uuesti käsile – jätsin maha suitsetamise Allen Carr meetodiga ning hakkasin taas spordiga tõsiselt tegelema, et kaalust alla võtta ning enda keha paremasse vormi ajada. Lisaks hakkasin ma kaalu jälgima, lugedes kaloreid ning kaaludes enda toiduportsjoneid. Sellest hoolimata ei õnnestunud mul alla 127 kilogrammi enda kaalu saada. Kaalujälgimisega käisid kaasas loomulikult ka erinevad isud ja patustamised, seega kaal kõikus tublisti. Katsetasin ka Simeonsi dieeti, mis toimis hästi – sellega sain kaalu korraks isegi 100 peale, kuid peale neljandat ringi tuli see vaikselt tagasi. 2017. aastal jätsin ka alkoholi joomise maha Allen Carr meetodiga.

Praegu sa näed välja hea – ülekaalust oled saanud lahti. Kuidas see sul õnnestus?

Hetkel kaalun ma 110 kg, aga mu normaalkaal on 95. Seega natuke maad on veel minna, kuid tunnen, et olen saanud enda probleemide põhjusele pihta. Ma pole ennast lapsest saati nii hästi tundnud kui praegu. Dieeti ma ei pea, aga kaal langeb stabiilselt ja iseenesest. Ma pole enam pärast söömist väsinud ning mu energiatase on kõrge. Normaalkaalu saavutamine on vaid aja küsimus.

Kevadel tegin laboratooriumis vereanalüüsid, mis näitasid, et mu maohape on madal ning ka pankreas ei tooda seedeensüüme. Hakkasin lugema raamatuid seedeensüümide kohta ning sain aru, et see ongi võti. Me oleme see, mida me sööme ning mida me suudame omastada. Madala maohappesuse ja seedeensüümide puuduse tõttu ma ei seedinud toitu lõpuni ära ning ei saanud sealt toitaineid kätte. Mu keha oli pidevas toitainete puuduses ning sundis mind sööma rohkem kui vaja. Kuna ma toitu lõpuni ära ei seedinud, ei muutunud see mu keha jaoks energiaks, vaid koormaks, mis kulutas mu elujõudu ja energiat. Soovitan raamatuid „Eat for Life“, Enzyme Nutrition“, „Enzymes- Go with your Gut“, Everything you Need to Know about Enzymes“ ja „Ensüümifaktor“. Kui me toitu ei omasta, tekivad probleemid, mis lumepallina järjest suuremaks kasvavad.

2017. aasta aprillist olen ma igapäevaselt tarbinud seedeensüüme ja olen ausalt öeldes vaimustunud. Söön kaks korda vähem, trennis ei tunne väsimust, magan paremini, pea on selge ja saan nautida erinevaid toite, mis varem tekitasid probleeme. Näiteks ei saanud ma varem süüa sealina, kartuleid ja teraviljatooteid, sest tekkisid tohutud gaasid, mis hoidsid mind öö läbi magamata. Pärast söömist tekkis meeletu väsimus, mis sundis mõnikord isegi lõunaund magama. Täna söön ma mida iganes koos seedeensüümidega, ning probleeme ei teki.

Mida seedeensüümid sinu kehas teevad? Kuidas täpselt need sind aitavad? Tee väike kokkuvõte sellest, mida raamatutest lugesid, palun.

Raamatutest sain palju huvitavat infot nii seedeensüümide, metaboolsete ensüümide, kui ka elusa toidu olulisuse kohta. Elus toit tähendab toitu, mis ei ole küpsetatud, aurutatud, mikrolaineahjus soojendatud, keedetud või mingil muul moel töödeldud. Probleem on selles, et toidu kuumutamine hävitab selles toidus olevad ensüümid. Tuleb välja, et igal inimesel on sündides niiöelda kaasa antud terveks eluajaks ettenähtud ensüümidepagas, mida organism suudab toota. Kui kuritarvitame neid töödeldud ehk surnud toidu seedimiseks, saavad nad lihtsalt enne elu lõppu meil otsa. Samas võtame sellega ka organismilt ära võimaluse toota seedeensüümide asemel metaboolseid ensüüme, mis osalevad meie kehas absoluutselt kõikides keemilistes reaktsioonides, rakkude funktsioneerimises ja ka immuunsüsteemi töös. Seega, mida vähem peab keha tootma juurde seedeensüüme, seda rohkem suudab see toota metaboolseid ensüüme. See seletab ka seda, miks ma peale söömist nii väsinud olin – kogu keha energiavarud olid suunatud nii seedeensüümide tootmisele kui ka samal ajal seedimisele. Suures plaanis jagunevad ensüümid: seedeensüümideks, mis aitavad söödud toitu seedida; toiduensüümideks, mis leiduvad kõikides töötlemata toiduainetes ja aitavad justnimelt seda sama toiduainet seedida; ning metaboolseteks ensüümideks, mida toodetakse rakkudes, et täita nendele määratud ülesandeid.

Ühes raamatus oli välja toodud huvitav uuring kassidega, milles osales kokku 900 kassi ja mis kestis pea 10 aastat. Kassid jaotati kolme gruppi vastavalt toidumenüüle: 1. gruppi toideti 100%, puhta elusa toiduga; 2. gruppi pooleks elusa ja töödeldud toiduga ning 3. gruppi ainult töödeldud toiduga. Esimese grupi kassidel ei tekkinud ühtegi terviseprobleemi ja nad elasid ilusasti oma normaalse eluea lõpuni. Teise grupi kassidel tekkisid näiteks autoimmuunhaigused, allergiad, astma, südamehaigused, neeruprobleemid jne. Kolmanda grupi kassidel olid kõik samad probleemid kuid avaldusid veel hullemalt. Katse lõppes neljanda põlvkonnaga, kuna kolmanda grupi kasside neljas põlvkond oli juba sündides viljatu.

Minu järeldus sellest katsest ja enda kogemustest on see, et mida rohkem me rohelist ja küpsetamata toitu sööme (või tarvitame seedeensüüme n-ö purgist), seda rohkem saab meie keha toota metaboolseid ensüüme, mistõttu kasvab organismi enesetervendamise ja taastumise võime. Ilmselt seetõttu on ka paljud teada-tuntud tervenemislood tihtilugu seotud toortoitlusega.

Et oskaksite valida häid ja kvaliteetseid seedeensüümide toidulisandeid, siis annan siinkohal mõned vihjed, kui tohib: kindlasti peaks toode sisaldama nelja põhilist seedeensüümi, milleks on lipaas (seedib rasva ja õli), amülaas (seedib suhkruid ehk süsivesikuid), proteaas (seedib liha ehk valke) ja tsellulaas (seedib rohelist ehk kiudaineid), kusjuures keha ise seda ei tooda. Seetõttu soovitataksegi kiudaineterikast toitu korralikult suus läbi närida. Teiseks peaks vaatama, et seedeensüümidel oleksid pakendil märgitud aktiivsusühikud mitte milligrammid. Kvaliteetsed tooted on sageli ka 100% taimset päritolu ning GMO ja lisaainete vabad. Eestis on juba müügil väga kvaliteetseid seedeensüüme.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui ma poleks ise hakanud aktiivselt oma probleemide põhjuseid ja nendele lahendusi otsima, siis oleksin tõenäoliselt täna umbes 150 kilone hingeldav, väsinud ja elurõõmutu mees, kes otsiks ilmselt abi juba ka arstide juurest.

Küsitles Sander Soomaa

Foto: Pixabay

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.