Lissa Rankin on arst ja raamatu “Mind Over Medicine: Scientific Proof That You Can Heal Yourself“ autor. Ta on loonud treeningprogrammi arstidele, kuidas paremini patsientide tervenemist toetada ning pühendunud sellele, et arstide ja patsientide suhe ja kogu meditsiinisüsteem edasi areneks ja paraneks. Ta usub, et selle võtmeks on patsientide eneseusu taastamine ning lääne meditsiini liitmine idast pärit keha ja vaimu ühendavate praktikatega selleks, et aktiveerida keha iseparanemise võime. Rankin pidas TEDx konverentsil kõne 2012. aasta novembris Californias Santa Barbaras.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt aprillis 2014.

Platseeboefekt – ebamugav tõde meditsiinisüsteemi jaoks

Kas mõistus võib tõesti keha tervendada? Ning kui see on nii, siis kas selle kohta on leitud ka teaduslikku tõestust, mille abil veenda skeptilisi arste? Need küsimused on viimase paari aasta jooksul olnud minu teadustöö suunaks ning ma olen avastanud, et teaduskogukond ja meditsiinisüsteem on tõestanud juba rohkem kui 50 aasta jooksul, et mõistus suudab keha ravida. Nimetame seda platseeboefektiks ning juba aastakümneid on teadlased püüdnud seda üle kavaldada.

Platseeboefekt on meditsiinisüsteemi jaoks ebamugav tõde, takistades uute ravimeetodite ja kirurgiliste võtete kasutuselevõtmisel. See on meditsiinisüsteemi jaoks probleem. Kuid mina arvan, et platseeboefekt on suurepärane nähtus, kuna see on ümberlükkamatu tõendusmaterjal, et kehas on olemas sisemised tervenemise mehhanismid, mille abil võivad toimuda kehaga uskumatud muutused.

Kui leiad, et see on üllatav ja uskumatu, et kehal on isetervenemise võime, siis ei pea sa tõestust kaugelt otsima. The Spontaneous Remission (spontaanse remissiooni) projekt on teadustööde kogu, mis koondab rohkem kui 3500 dokumenteeritud haiguslugu patsientide kohta, kes on paranenud väidetavalt “ravimatutest“ haigustest ilma ravita või siis ebasobivast ravist hoolimata. Need haiguslood on kirja pandud arstide poolt ning need pakuvad võimalust heita pilk sellesse valdkonda meditsiinis, mida võiks kutsuda “imedeks“, kuigi enamus arste neid nii nimetada ei julge.

Mitmed lood kirjeldavad paranemisi viimase staadiumi vähist, mis lihtsalt haihtus või HIV-positiivseid patsiente, kelle keha sai viirusest võitu. Südamehaigused, neerupuudulikkus, diabeet, kõrgvererõhktõbi, kilpnäärmehaigused ja autoimmuunhaigused – iseseisvalt täielikult paranenud. Nende lugude lugemisel tekib küsimus: kas kõik need juhtumid olid juhuslikud või tegid patsiendid midagi selleks, et paraneda?

Imeravim Krebiozen

Üks hea näide on juhtumianalüüs aastast 1957. Härra Wrightil oli kaugelearenenud lümfosarkoom ja tema prognoos oli halb – ta kaelal, rinnal, kaenlaalustes ja kõhul olid apelsinisuurused kasvajad. Ta maks ja põrn olid laienenud, ta kopsud täitusid iga päev vedelikuga, mida pidi sealt välja laskma, et ta saaks hingata. Kuid Wright ei jätnud lootust. Ta oli kuulnud uuest imeravimist nimega Krebiozen ning anus oma arsti, et too talle seda uut ravimit hangiks. Krebiozen oli saadaval ainult ravimikatsetuste raames ning selle protokoll nõudis, et arsti hinnangul oleks patsiendil jäänud veel vähemalt kolm kuud elada. Ning Wrighti raviarst ei saanud sellist lubadust anda.

Kuid patsient oli väga järjekindel ja lõpuks andis arst järele ning hankis talle selle ravimi. Wright sai ravimit reedel ning arst ei arvanud, et ta isegi nädalavahetuse üle elab, kuid tema suureks üllatuseks jalutas Wright esmaspäeval juba haiglas ringi ning tema kasvajad oli kahanenud poole võrra. Kümme päeva peale raviga alustamist olid kasvajad kadunud. Patsient oli vaimustuses ja tundis ennast suurepäraselt, kuni kaks kuud hiljem avaldati tolle ravimikatse tulemused, mis näitasid, et Krebiozen ei toimi väga hästi.

Wright langes depressiooni ning tema haigus naasis. Arst proovis seekord kavalusega, öeldes, et esimene versioon ravimist ei olnud piisavalt puhas, kuid ta sai eriti puhast ja kontsentreeritud versiooni Krebiozenist. Ta süstis Wrightile lihtsalt destilleeritud vett ning taas kord kasvajad kahanesid ning vedeliku kogunemine kopsu lõppes. Wright oli taas kaks kuud suurepärase tervise juures, kuni American Medical Association rikkus selle ära, avaldades laialdase uuringu tulemused, mis tõestasid lõplikult, et Krebiozen on väärtusetu. Wright suri kaks päeva pärast nende uudiste kuulmist.

Notseeboefekti mõjujõud

Veidi hiljem leidsin teise uuringu, mis kõlas peaaegu nagu muinasjutt ja rääkis kolmest tüdrukust, kes sündisid ühel päeval, reedel ja 13. kuupäeval, sama ämmaemanda abiga Okefenokee soos Georgia osariigis. Ämmaemand kuulutas, et nii õnnetul päeval sündinud lapsed on neetud ning esimene sureb enne oma 16. sünnipäeva, teine enne 21. sünnipäeva ja kolmas enne 23. sünnipäeva. Ning tuli välja, et esimene tüdruk suri täpselt päev enne 16-aastaseks saamist ning sama saatus tabas ka teist kahte tüdrukut.

Need kaks juhtumianalüüsi on suurepärased näited platseeboefekti ja selle vastandi notseeboefekti kohta. Wright ja tema kasvajad, mis kahanesid destilleeritud vee toimel, on platseeboefekti näide – pealtnäha mitte mingit mõju omava ravi toimel hakkavad kehas toimuma reaalsed füsioloogilised muutused ning haigus paraneb. Kolm “neetud“ tüdrukut on näide notseeboefektist – kui mõistus usub, et kehaga juhtub midagi halba, siis see ka manifesteerub.

Reaalne paranemine

Teaduskirjandus, nagu New England Journal of Medicine ning Journal of the American Medical Association, on täis erinevaid näiteid selle kohta, et platseeboefekt ja notseeboefekt on väga võimsad ning me oleme sellest teadlikud juba 1950-ndatest. Oleme näinud lugematut hulka juhtumianalüüse, mis näitasid, et väga sageli piisab sellest, kui anda inimesele teeseldud ravi – suhkrutablett, füsioloogilise lahuse süst või isegi arvatav operatsioon, siis 18–80% juhtudest hakkab inimestel parem. Ning see ei piirdu sellega, mis nende peas toimub. Paranemine on reaalne, füsioloogiline ja mõõdetav. On teada juhtumeid, kui platseeboravi tulemusel paranesid soolestiku haavandid, laienesid bronhid, kadusid soolatüükad ning mikroskoobi all oli nähtav reaalne muutus rakkudes. Kuigi selle muutuse on algatanud mõistus, on tulemus reaalselt kehas näha.

Mõned neist uurimustest on tõeliselt imelised. Näiteks Rogaini uurimused (ravim kiilaspäisuse vastu) – grupile kiilanevatele meestele anti platseeboravimit ja neile kasvasid juuksed pähe. Ka vastupidine võib juhtuda – kui anda inimesele platseeboravimit ja öelda, et see on keemiaravi, siis võivad nad hakata oksendama ja oma juuksed kaotada.

Hoolitsus annab platseeboefektile mõjujõu

Minu küsimus seisnes selles, et kas paranemine toimub ainult tänu positiivsele usule, et tervenemine toimub. Harvardi teadlane Ted Kaptchuk nii ei arva. Tema arvates on kõige olulisem osa ravist patsiendi eest hoolitsemine. Hooliv suhtumine on olulisem kui usk platseeboravimisse. On isegi uurimusi, mis ütlevad, et arst ongi või saab olla platseeboravi. Ted Kaptchuk viis läbi väga hea uurimuse, vaadeldes patsiente, kes said platseeboravi. Patsiente informeeriti sellest, et nende ravimis ei ole aktiivseid toimeaineid ja sellest hoolimata nad paranesid. Tõenäoliselt selle tõttu, et nad tundsid, et nende eest hoolitsetakse ja nende heaks tehakse midagi; keegi hoolib neist.

Ütlus, et saad ennast ise ravida, on veidi väär. Keha ravib ennast, sest kehal on sisseehitatud iseparanemise mehhanismid. Kuid uurimused näitavad, et sa vajad pühendunud ja hoolivat hoolitsust kas arsti või tervendaja poolt, et sellele protsessile kaasa aidata. On suur vahe, kas keegi aitab paranemise lootust hoida koos sinuga või mitte.

Arsti vastutusrikas roll

Probleem on selles, et arst saab olla nii platseebo kui ka notseebo. Seetõttu vajavad patsiendid eelkõige, et nende arst oleks positiivne paranemist toetav jõud, mitte hirmu ja pessimismi suurendaja. Iga kord, kui arst ütleb, et sul on ravimatu haigus või et sa pead ravimit võtma terve ülejäänud elu; veel hullem, kui nad vähi puhul ennustavad sulle üliväikest elulootust – see ei ole oluliselt erinev tollest ämmaemandast, kes ütles, et tüdrukud on neetud. Selline meditsiiniline needmine on väga levinud. Arstid arvavad, et nad on realistlikud ja annavad inimestele objektiivset infot, mida nad vajavad, kuid tegelikult võib see patsiente hoopis kahjustada.

Uus heaolu mudel

Aga kas me peame jääma lootma sellele, et arstid meid petavad? Kas peame võtma võltsravimeid ja saama teeseldud operatsioone? Enda eelmises TEDx kõnes rääkisin uuest heaolu mudelist, mille olen välja töötanud. See kujunes minu uurimistööde käigus, kui püüdsin välja uurida, kuidas veel saaksime rakendada mõistuse jõudu, mida tõendab platseebo- ja notseeboefekt.

Minu hüpotees on see, et selleks, et ise terveneda ja olla optimaalse tervise juures, vajame enamat kui tervislikku toitumist, regulaarset kehalist koormust, piisavat und, vitamiine ja arsti nõuannete järgimist. Need on kahtlemata olulised asjad, kuid lisaks neile vajame terveid suhteid, tervet professionaalset ja loovat elu, tervet vaimsust ja seksuaalelu, tervet finantsilist külge ja keskkonda – sisuliselt vajame tervet mõistust. Tahtsin seda tõestada ning kaevusin selleks meditsiinikirjandusse ning leidsin rikkalikult andmeid selle kohta, et kõik need terve mõistuse osad on paranemiseks hädavajalikud. See kõik on koondatud raamatusse “Mind over medicine: Scientific proof you can heal yourself“.

Kõik need tervenemiseks vajalikud kihid on laotud aluskihile, mida nimetan sisemiseks piloottuleks. See on sisemine autentne osa sinust, mis teab seda, mis on sinu jaoks tõde. See sisemine mina on valmis sulle rääkima tõtt selle kohta, mis sinu elus on nihkes ja tasakaalust väljas. Kui alumistes vaimsemates kihtides on tasakaalutus, siis keha on esimene, mis seda väljendab.

Suhted on olulised. Tugeva sotsiaalse võrgustikuga inimestel on poole väiksem risk haigestuda südamehaigustesse võrreldes üksildaste inimestega. Abielus olevad inimesed elavad sageli kauem kui üksikud. Haiguste ennetamisel võib olla kõige olulisem samm üksilduse ravimine. See on olulisem kui suitsetamisest loobumine või treeningutega alustamine.

Vaimne elu on oluline. Need, kes võtavad osa religioossetest kombetalitustest, elavad kuni 14 aastat kauem. Professionaalne elu on oluline, kuid liigse töötamisega on sõna otseses mõttes võimalik ennast tappa. Inimesed, kes ei võta oma puhkust välja, suurendavad südameataki riski kolmandiku võrra. Suhtumine on väga oluline: õnnelikud inimesed elavad 7–10 aastat kauem kui rahulolematud inimesed ning optimistidel on 77% väiksem risk haigestuda südamehaigustesse.

Negatiivne mõtlemine käivitab stressireaktsiooni

Kuidas see juhtub? Mis toimub meie ajus, et see muudab meie keha. Aju suhtleb iga rakuga meie kehas neurotransmitterite ja hormoonide kaudu. Kui sul on negatiivne uskumus, siis töötleb aju seda kui ohtu. Üksildus, töömured, halb suhe – kõik need panevad mandelkeha ajus saatma välja ohusignaale. See käivitab teised sisenõrenäärmed ning neerupealised hakkavad tootma stressihormoone. Käivitub stressireaktsioon ja keha on “võitle või põgene“ seisundis.

Igapäevaelus peaks stressiseisund käivituma vaid aeg-ajalt ning siis taas välja lülituma, kuid tänapäeval ei ole see paljude jaoks nii. Õnneks on sellele ka vastujõud, mida on kirjeldanud Herbert Benson Harvardi ülikoolist. Kui lõõgastusrefleks käivitub, siis lõpetab see “võitle või põgene“ seisundi ning ravivad hormoonid nagu oksütotsiin, dopamiin, lämmastikoksiid, endorfiinid täidavad keha ning jõuavad iga rakuni. Meil kõigil on loomulikud iseparanemise mehhanismid, kuid need käivituvad ainult siis, kui närvisüsteem on lõõgastunud olekus. Stressireaktsiooni ajal need ei toimi – keha on liiga hõivatud kas võitlemise või põgenemisega, et ennast tervendada.

Kuidas iseparanemise võimet toetada?

Kuidas me saame oma keha tasakaalu muuta? Stressireaktsioon käivitub meie kehas keskmiselt 50 korda päevas. Kui sa tunned ennast üksildasena, oled pessimistlik või sul on tööl või eraelus probleeme, siis on see number kaks korda kõrgem. Teadlased arvavad, et lõõgastusrefleks selgitab platseeboefekti. Kui sa arvad, et saad uue imeravimi, siis vallandab see lõõgastusrefleksi. Kombinatsioon mõistuse positiivsest uskumusest ja raviteenuse osutaja või pereliikmete hoolitsusest võimaldab seda, et keha loomulikud tervenemise mehhanismid saavad käivituda.

Õnneks ei pea me osalema kliinilises katses, et vallandada lõõgastusrefleksi. On nii palju lihtsaid ja meeldivaid tegevusi, mis meid selles aitavad. Mediteeri, väljenda ennast loovalt, mine massaaži, joogasse või tai chi tundi, mine sõpradega välja või tee just seda tööd, mida sa armastad; seksi, naera, treeni või mängi loomadega. Mõtle järele, millised kivid sinu tervise kivikuhjas võivad olla tasakaalust väljas. Iga kivi selles virnas võib olla kas stressireaktsiooni või lõõgastuse esile kutsuja. Kuidas saad enda kehas esile kutsuda lõõgastusrefleksi ning mida sinu keha tervenemiseks vajab? Millise ravi kirjutad ise endale välja ja kas oled piisavalt vapper, et järgida seda, mida sinu sisemine piloot juba teab.

Kõike on võimalik tervendada

Ma usun, et meie tervishoiusüsteem on tõsiselt rikkis, kuna oleme kaotanud lugupidamise keha iseparanemise võime vastu. Meditsiinisüsteem on läinud ülbeks ning hakanud arvama, et moodne tehnoloogia ning viimase sajandi jooksul kogutud teadmised võimaldavad meil loodusest üle olla. Meile on vastuvõetamatu idee, et loodus teab vahel paremini kui inimene.

Kuid spontaansed paranemised ravimatutest haigustest on tõestus, et vahel on loodus palju targem kui inimene. Seda on arstidel raske omaks võtta, see paneb neid tundma, et nad on abitud, lootusetud ja kasutud. Kuid arstid saavad olla väga vajalikud, kuna nende toetus on keha paranemise võimele väga oluline. Nii arstid kui ka patsiendid peavad muutma oma vaateid selles küsimuses. Patsiendid ei tohi mõelda, et nende keha tervis ei ole nende kätes, vaid kellegi teise vastutada. Meie mõistusel on suur jõud keha tervenemise üle. Asjad on halvasti, kuid see ei tähenda, et need ei võiks paraneda. Samamoodi nagu ei ole olemas ravimatuid haigusi, ei ole olemas ka parandamatuid süsteeme. Kuid selleks on vaja, et me kõik avaks oma südame ja tooks hoolimise meditsiinisüsteemi tagasi. Ole see armastus, mida soovid maailmas näha.

Vaata Lissa Rankini esinemist:

Kuula ka teisi Lissa Rankini TED kõnesid: Kas moodne meditsiin on sulle surmav?, Šokeeriv tõde sinu tervise kohta

Allikad: Youtube, Facebook, Noetic.org, Lissa Rankini koduleht

Foto: ekraanikuva

Toimetas Katrin Suik