Foto: Alexas_Fotos/ pixabay.com

10. septembril jõudis avalikkuse ette 200 Belgia arsti ja terviseeksperdi poolt allkirjastatud avalik pöördumine, mis on ennekõike adresseeritud Belgia võimudele ning meediale.

Avalikus kirjas kritiseeritakse tugevalt erinevaid meetmeid, mida riik koroonakriisi haldamiseks on viimaste kuude jooksul kasutanud. Allakirjutanud kutsuvad poliitikuid hindama üle koroonakriisi meetmete eesmärke ja nende tegelikku mõju rahva tervisele, ja seda nii füüsilisest, mentaalsest kui emotsionaalsest aspektist.

Terviseekspertide hinnangul on kasutatavad meetmed Covid-19 viiruse mõjuga võrreldes disproportsionaalsed ning toovad kasu asemel pigem kahju, seda enam, et meetmete kasutamiseks puudub veenev meditsiiniline põhjendus.

“Ravi ei saa olla hullem kui haigus ise!“ nendivad allakirjutanud ning märgivad, et rakendatavate piirangutega kaasuv lühi- ja pikaajaline kahju ühiskonnale ületab kaugelt kahju, mida viirus võiks tekitada.

Kirja koostajad kutsuvad poliitikuid üles taastama viivitamatult koroonameetmete eelne olukord.

Avalikus pöördumises toonitatakse, et karmid koroonapiirangud ja nendega kaasnevad karistused on tugevas vastuolus Belgia Tervisenõukogu poolt formuleeritud väärtustega: teadupõhisus, asjatundlikkus, kvaliteet, erapooletus, sõltumatus, läbipaistvus. Belgia tervisenõukogu näol on tegu autoriteetse instantsiga, mis on siiani monitoorinud meditsiiniga seotud otsuseid Belgias.

Pöördumises seisab: “Me usume, et sisseviidud kohustuslikel meetmetel pole teaduslikku alust, neid juhitakse ühepoolselt ning meedias ei ole kohta avatud debatiks, kus oleksid esindatud erinevad vaated ja arvamused.“

Kirja autorid toonitavad, et koroonaviirusega seotud karm repressiivne poliitika on karjuvas vastuolus valitsuse poolt seniajani kasutatud minimaalse sekkumise poliitikaga rahva tervist puudutavates küsimustes. Poliitiline huvi on siiani olnud minimalistlik aspektides, mis puudutavad haiguste ennetamist, immuunsüsteemi tugevdamist tervisliku elustiili abiga kui ka individuaalsusest lähtuva optimaalse hoole ning tervishoiu personali investeerimise küsimustes.

Belgia arstidele sekundeerivad sajad arstid ja teadlased üle kogu maailma. Samas sõnastuses on samu küsimusi ja fakte korratud väsimatult nii Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Kanadas, USA-s etc.

Saksamaa ühe enim publitseeritud teadlase, mikrobioloogi ja epidemioloogi Sucharit Bhakdi ja Karina Reissi raamat “Corona Fehlalarm? Zahlen, Daten und Hintergründe“ (“Koroona valehäire“) tõusis bestselleri staatusesse juba enne avaldamist ning on peale avaldamist olnud nr 1 Saksamaal, Austras ja Šveitsis. Teos on nüüdseks ilmunud ka inglise keeles ning on peagi trükki minemas eesti keeles.

Käesoleva aasta septembris (2020) jõudis avalikkuse ette ka teadusallikatest tiine ülevaade Swiss Policy Research – Facts about Covid-19, mis toob muu kõrval välja järgmised faktid:

1. Viimaste immunoloogiliste uuringute kohaselt on Covid- 19 (IFR) üldine suremus ligikaudu 0, 1% ja seega raske gripi vahemikus.

2. Suure riskiga või suure kontaktide hulgaga inimeste (sh tervishoiutöötajate) puhul on oluline varajane või profülaktiline ravi.

3. Riikides nagu Ühendkuningriik (kus kehtestati karantiin) ja Rootsi (kus karantiini ei kehtestatud) on üldine suremus alates aasta algusest olnud tugeva gripihooaja vahemikus; suremus on kõrgem USA-s (võrreldav 1957/1968 a surevusega); riikides, nagu Saksamaa, Austria ja Šveits, on üldine suremus madalam (kerge gripihooaja vahemikus).

4. Enamikes kohtades on kooli- ja tööealise elanikkonna Covid-19-sse surevusrisk võrdväärne igapäevase autosõiduga seotud riskiga. Riski hinnati esialgu üle, sest kergete või puuduvate sümptomitega inimesi ei võetud statistika tegemisel arvesse.

5. Kuni 80%-l kõigist test-positiivsetest isikutest tekivad vaid kerged haigussümptomid või puuduvad sümptomid üldse. Isegi 70-79-aastaste hulgas tekivad ca 60%-l nakatunutest vaid kerged sümptomid.

6. Kuni 60 protsendil inimestest võib juba olla tekkinud osaline T-rakkude vahendatud immuunvastus seoses kokkupuutega varasemate koroonaviirustega (s.t. tavaliste nn. külmetushaigustega). Veelgi enam, kuni 60% lastest ja 6% täiskasvanutest võivad juba omada ristreaktiivseid antikehi.

7. Covid-19-sse surnute mediaanvanus enamikes lääneriikides (sealhulgas Itaalias) on üle 80 aasta (nt Rootsis 84 aastat) ja ainult ca 4%-l viirusega surnutest ei olnud tõsiseid kaasuvaid haigusi. Surnute vanus ja riskiprofiil vastab seega sisuliselt normaalsele suremusele.

8. Paljudes riikides leidsid kuni kaks kolmandikku kõigist lisasurmadest aset hooldekodudes, mille elanikele avaldas üldise karantiini kehtestamine tugevat mõju. Lisaks ei ole paljudel juhtudel selge, kas need inimesed surid tõesti Covid-19-sse või nädalaid kestnud äärmusliku stressi ja isolatsiooni tõttu.

9. Kuni 30% kõikidest täiendavatest surmajuhtumitest võib olla põhjustatud mitte Covid-19 poolt, vaid seoses karantiini, paanika ja hirmu mõjuga. Näiteks südameinfarktide ja insuldi ravi vähenes kuni 40% võrra, sest paljud patsiendid ei julgenud enam haiglasse minna.

10. Paljud meediaraportid Covid-19-sse surevatest noortest ja tervetest inimestest on osutunud valeks: paljud neist noortest ei surnud Covid-19-sse, või olid juba tõsiselt haiged (nt põdesid diagnoosimata leukeemiat) . Kawasaki haigusse haigestumise tõus lastel on samuti osutunud liialduseks.

Ülevaates väljatoodud teiste järeldustega saab tutvuda siin.

Allikad: Docs 4 Open Debate, The Specialist, Dangerous Globe, lingid artikli sees

Foto: Elizabeth Brockway/The Daily Beast/Getty

Tõlkis ja toimetas Liis Orav

integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja