Kuigi nafta, süsi  ja maagaas on üle kogu maailma muutunud igapäevase elu lahutamatuks osaks, tõi 2013. aasta meile terava meeldetuletuse riskidest, millega fossiilkütustest sõltuv maailm tegelema peab. Arvukad naftajuhtmete lekked, plahvatused, rongide rööbastelt sõitmine, maalihked – kõik need õnnetused ja katastroofid tõid kaasa tõsiseid tagajärgi. Paraku ei suuda maailm end fossiilkütuste haardest lahti haakida, sest roheline liikumine on veel abitu alternatiiv naftahiiglaste raha- ja võimuimpeeriumi kõrval. Selles artiklis heidetakse pilk 2013. aasta suurematele fossiilkütustega juhtunud õnnetustele, millest osa üritati avalikkuse eest ka maha vaikida.

Söekaevandused

11. veebruar. Põhja-Venemaal tappis söekaevanduses toimunud plahvatus 19 kaevurit. Plahvatuse hetkel oli maa all töötanud 259 kaevurit, neist 23 olid šahtis, kus 800 meetri sügavusel plahvatus toimus.

13. veebruar. Põhja-Inglismaa söekaevandust tabas suur maalihe. Kuigi vigastatuid polnud, ütles Durhami ülikooli geoloogia professor Dave Petley, et see võis olla suurim ja tähtsaim maalihe Suurbritannias viimase aastakümne või enama jooksul. Suurbritannias on söekaevandustega seotud maalihked tundlik teema peale Aberfani katastroofi ja seetõttu ei leidnud see maalihe peavoolumeedias kajastust.

13. veebruar. USA-s, Illinoisis hukkus 28-aastane kaevandusmasina operaator, kui ta jäi lõksu puldiga juhitava pidevalt kaevandava masina ning söeseina vahele.

14. veebruar.  Filipiinidel tabas maalihe sealset suurimat avatud söekaevandust , mattes vähemalt 13 töötajat ning tappes 7. See õnnetus oli juba kolmas katastroof, mis juhtus riigi kaevanduspaikades viimase poole aasta jooksul.

19. veebruar. Lõuna-Hiinas varises suur kivikalju söekaevanduse peale, mattes ja tappes viis inimest, kellest kaks olid lapsed. Hinnanguliselt kukkus Yudongi külale 5000 kuupmeetrit kive.

29. märts ja 1. aprill. Hiinas hukkus Babao söekaevanduse plahvatustes 53 inimest. Hiljem selgus, et söekaevanduse eest vastutanud firma, Tonghoa Mining (Group) Co. Ltd, üritas varjata õiget hukkunute arvu. Läbiviidud uurimise käigus selgus, et firma oli ka varasemates õnnetustes hukkunuid üritanud varjata. Raporti sõnul teatas firma esimese (29. märtsil toimunud) plahvatuse puhul vaid 28 hukkunust ja 13 vigastatust, et vältida valitsuse uurimist. Õige surma saanute arv oli 36. Teine plahvatus toimus samas kaevanduses 1. aprillil, kui firma saatis kaevurid šahti töötama, vaatamata valitsuse antud tegutsemiskeelule. Selle käigus hukkus 17 inimest ja 8 said vigastusi.

11. mai. Hiina söekaevanduses põhjustas ebaseaduslik kaevandamine plahvatuse, mis tappis 28 ning vigastas 18 inimest. Selle tagajärjena käskis Hiina valitsus peatada söe tootmine kõigis Sichuani provintsi söekaevandustes.

16. juuli. Maalihe Bulgaaria söekaevanduses tappis kaks kaevurit, kes leiti 50 meetri maamassi alt. See oli neljas suurem maalihe Oranovo kaevanduses viimase kaheksa aasta jooksul.

10. august. Indias Odisha Sundergarhi piirkonnas tappis maalihe söekaevanduses seitse inimest.

23. november. Ohios sai surma 32-aastane kaevur, kui teda tabas kraani lõhkemise tõttu kõrge rõhu all olnud hüdrauliline vedelik. Õnnetus juhtus The Century Mine’is, kus oli samal kuul toimunud ka üks üliraske vigastusega lõppenud õnnetus.

27. november. Hiina Shanxi provintsis tabas söekaevandust maalihe, mis mattis neli ning tappis kolm kaevurit.

4. detsember. Hiina Jiangxi provintsis tappis söekaevanduses toimunud gaasiplahvatus vähemalt kuus töötajat.

Elektrijaamad ja rafineerimistehased

4. aprill. ühes Georgia Poweri söejaamas toimus plahvatus, mis vigastas kahte inimest. Plahvatus tekkis vesiniku ja õhu kogunemisest generaatorisse. Föderaalsed ohutusametnikud nõudsid, et firma maksaks juhtunu eest 119 000 dollarit trahvi.

5. aprill.  Louisianas toimus ExxonMobili rafineerimistehases keemialeke. Nimelt lekkis tehasest kondensaatvett, mis kogunes samal ajal, kui tehas põletas gaasi. ExxonMobili sõnul vabanes lekke kaudu 45 kg vesiniksulfiidi ja 4,5 kg benseeni.

8. ja 15. august. 15 000 liitrit naftat lekkis Kuuba vetesse peale kahte eraldi juhtumit Sergio Soto rafineerimistehases. Naftaleke oli lohaka operaatori süü, kes ei kinnitanud korralikult jäänukilõkse, kus hoiti süsivesinikku. Kuigi osa naftast suudeti kokku koguda, läks suur osa sellest ülesvoolu suure vihmasaju tõttu.

28. august. New Jersey rafineerimistehasest lekkis umbes 75 liitrit osaliselt rafineeritud petrooleumit Delaware’i jõkke. Lekkest teatati alles kaks tundi peale seda – kui töötajad olid mõistnud, mis juhtunud oli.

Jätkub.

Allikad: Waking Times, The Telegraph, ZeeNews, Business Insider, Voice of Russia

Foto: coalmineaccidentlawyer.com, theipinionsjournal.com

Toimetas Marlen Laanep