Süürias kasutati keemiarelva. Rahvusvahelisel üldsusel tuleb riiki selle eest karistada, mis sellest, et Süüria polnud liitunud keemiarelvi keelustava konventsiooniga. Närvigaas sariin on “punane joon”. Kahtlemata ongi teatud sõjapidamise vahendid alatumad kui teised, kuid Süüria karistamise kõige häälekam eestkõneleja USA on saanud minevikus hakkama võrreldamatult suuremate sigadustega, mille tagajärgedega mitmed riigid ja miljonid inimesed siiani tegelema peavad. Üsna kiiresti tapvast ja siis hajuvast sariinist on palju hullemad näiteks USA poolt kasutatud või siiani kasutuses olevad Agent Orange, radioaktiivsete osakestega tsink- ja kaadmiumsulfiid, valge fosfor ning vaesestatud uraan. 

Agent Orange tappis edukalt nii taimi kui ka inimesi

1960-ndatel kasutasid ameeriklased Vietnami sõjas dioksiini sisaldavat taimemürki nimega Agent Orange, mis pidi tapma vietnamlastele varju andnud džunglid ning hävitama ka põllusaagi. Agent Orange’it ja teisi n-ö vikerkaareherbitsiide, mida kasutati Vietnamis, Laoses ja Kambodžas, testiti nii USA-s, Kanadas, Puerto Ricos, Koreas, Indias, Tais kui ka teistes riikides juba alates 1940-ndatest. Kahjulike kemikaalide mõju oli seda suurem, et pritsiti täiesti valimatult ning ei hoolitud üldse tsiviilelanikest, kes mürgipilvede sisse jäid.

Vietnami riikliku hinnangu kohaselt suri pritsimiste tagajärjel 400 000 inimest ning hiljem sündis vähemalt pool miljonit last sünnidefektidega. Punase Risti hinnangul kannatab kuni miljon inimest ikka veel Agent Oragne’ist tingitud puuete või tervisehädade käes. USA on aga need numbrid tagasi lükanud, nimetades neid ebausaldusväärseteks ja ebarealistlikult kõrgeteks. Muide, Agent Orange’i pritsimissegu tootsid ka praegused kemikaalideturu valitsejad Monsanto ja Dow Chemical.

Ameeriklaste pritsimine tõi kaasa vähilaine

USA valitsused pole surma külvanud mitte ainult välismaal – 2012. aastal avalikustas St. Louise kolledži sotsioloog Lisa Martino-Taylor, et 1950-ndatel tehti mitmete aastate jooksul sealse linna elanike peal katseid, kui salaja piserdati kõrghoonete katustelt õhku tsink- ja kaadmiumsulfiidi, millesse oli segatud ka radioaktiivseid osakesi. St. Louise elanikele ja poliitikutele öeldi, et armee katsetab suitsukatet, et kaitsta linnu Nõukogude Liidu rünnakute eest.

Uurija avaldas ka, et kõige suurem aine kontsentratsioon oli linnale kuuluvate majade kompleksis, kus elas umbes 10 000 madala sissetulekuga inimest, kusjuures lausa 70 protsenti neist olid alla 12-aastased lapsed. Martino-Taylor hakkas teemat uurima seepärast, et mitme erineva uuringu käigus oli selgunud, et sealses piirkonnas elanud inimesed haigestusid kahtlaselt sageli vähki.

Valge fosfor külvab hirmu

Valget fosforit ei nimetata üheselt keemiarelvaks, vaid seda kasutatakse rünnaku ajal lahinguvälja valgustamiseks, sihtmärgistamiseks või suitsukatte tekitamiseks. Aine sulamistemperatuur on väga madal ja soojendamisel süttib see fosfori vorm väga kergesti, andes põlemisel kuni 800-kraadise temperatuuri. Põlemisel nahaga kokku puutudes tekitab aine väga sügavaid ja ohtlikke põletushaavu ja verre või seedekulglasse sattudes mõjub valge fosfor kange mürgina.

Valget fosforit on lahingutegevuses kasutatud üsna palju ja ka hiljuti. Näiteks Iraagi sõja ajal kasutasid ameeriklased valget fosforit Fallujah’ linna lahingus. Hiljem süüdistati USA-d selles, et ainet ei kasutatud vaid sõjalise abivahendina, vaid relvana, sest mitmed võitlejad ja tsiviilisikud said kemikaaliga kokkupuutel tõsiseid põletusi ja ka surid nendesse. Selline kasutusviis on valge fosfori puhul aga keemiarelvade konventsiooniga keelatud.

2005. aastal kinnitas USA kaitseministeerium BBC-le, et nad tõepoolest kasutasid valget fosforit Fallujah’s relvana: “Kui sul on vaenlase jõud, mis on varjunud positsioonidesse, mida sinu mürsud ei suuda mõjutada ja sa soovid neid nendest positsioonidest välja tõrjuda, on üheks võimaluseks sinna tulistada valget fosforit, sest sellel on tule ja suitsu kombineeritud toime, mis ajab nad aukudest välja, nii et saad neid mürskudega tappa.

Ka Iisrael kasutas Gaza sõjas aastatel 2008–2009 valget fosforit, kuigi nad seda alguses kategooriliselt eitasid. Viimaks lõpetasid nad aine kasutamise, viidates, et selle otsuseni viis neid tekkinud meediakära.

Inimõiguslaste sõnul plahvatasid valge fosfori pommid sageli tsiviilelanike aladel, näiteks ka ülerahvastatud palestiinlaste põgenikelaagri kohal. Amnesty Internationali uurija ütles: “Iisraeli väed kasutasid USA poolt tarnitud valget fosforit ja teisi relvi tõsiste rahvusvaheliste inimõigusseaduste rikkumiseks ja sõjakuritegude sooritamiseks.”

Ka hiljem on ilmunud tõsiseid süüdistusi valge fosfori kasutamises sõjakonfliktides, viimati näiteks NATO vägede poolt Liibüas 2011. aastal. Kõiki neid vastuolulisi intsidente vaadates tekib vägisi küsimus, miks selle üliohtliku kemikaali kasutamist täielikult ära ei keelata.

Vastuolulisel materjalil on suurriikide vankumatu toetus

Vaesestatud uraani ei nimetata samuti relvaks, vaid see on uraani töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse raketi-, mürsu- ja kuulikoonustes. Kuna vaesestatud uraan on väga tihe, suudab see edukalt soomust läbida. Kuigi mitmed eksperdid on kinnitanud, et selline uraan ei ole ohtlikult radioaktiivne, on aine kasutamine tekitanud tulise diskussiooni, sest ainel võivad olla kaugeleulatuvad mõjud tervisele. Ka läbiviidud uuringud on andnud vastuolulisi tulemusi.

Uraanist mürsukesti kasutas USA ohtralt näiteks Iraagi sõjas. Fallujah’ linnas läbi viidud uurimus tuvastas hiljem laste suure haigestumuse erinevatesse vähivormidesse. Veel eelmisel aastal uuriti sealset elanikkonda ja kirjeldati 2004. aastal sõjas tõsiselt kannatada saanud linna elanikke kui “kõige kõrgema geneetilise kahjustusega populatsiooni, mida kunagi uuritud on”.

Kuigi kümned mõjukad valitsusvälised organisatsioonid ja ka Euroopa Parlamendi liikmed on nõudnud uraani sisaldavate relvade keelustamist, on see vähemalt Euroopas jäänud Prantsusmaa ja Suurbritannia vastuseisu taha. Need kaks suurriiki väidavad hoolimata kasvavast tõendite hulgast, et uraani sisaldavate relvade suured terviseriskid on ülepakutud.

Mitmed riigid on siiski astunud iseseisvalt samme, et vaesestatud uraani sisaldavatest relvadest käed puhtaks pesta. ÜRO-s selline asi aga läbi ei lähe, sest kõik katsed aine ohtlikuks kuulutada põrkuvad USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli vastuseisule.

Vaata ka loole inspiratsiooni andnud RT videolugu:

Allikad: Wikipedia, Wikipedia 2, Wikipedia 3, The Daily Mail, EPL, EPL 2, Minut

Foto: Wikimedia Commons

Toimetas Maarja Aljas