25. november 2020 kell 14:35
On ju laialt teada käibenali, et nii palju, kui on erinevaid advokaate, on ka erinevaid arvamusi. Saksamaal on aga üle 70 advokaati jõudnud ühele nõule koroonameetmetega seotud põhiõiguste ja seaduste rikkumise osas ning oma seisukohad pannud kirja ka 5. novembril 2020 avaldatud avalikku pöördumisse.
Kui varasemalt nimetas Saksa meedia kümneid tuhandeid arste, kes tegid koroonavastase ühisavalduse, liba-arstideks, siis seekord ühisavalduse teinud advokaate liba-advokaatideks ei tembeldatud. Saksamaa peavoolumeedia lihtsalt otsustas sellist pöördumist mitte kajastada. Avaldame nende avaliku kirja täiskujul – ehk saavad siit ka Eesti advokaadid ja teised teovõimelised inimesed inspiratsiooni.
Advokaadid mõistavad hukka koroonameetmete täitmisest tuleneva ulatusliku põhiõiguste ja seaduste rikkumise / 5.11.2020
Avalik kiri
Advokaatidena oleme oma õigusriigi pärast väga mures. Advokatuuri vastuvõtul vandusime, et toetame põhiseaduslikku korda ja täidame kohusetundlikult advokaadi kohustusi. Seetõttu oleme kohustatud viivitamatult juhtima tähelepanu koroonameetmete põhiseadusvastasusele ja käskima poliitikutel ja kohtutel arvestada meie põhiseadusega kooskõlas olevaid õigusi ja väärtusi.
Riikliku ulatusega epideemia ilma kindla teadusliku põhjenduseta
Alates 2020. aasta märtsist oleme kogenud põhiõiguste kõige ulatuslikemaid piiranguid (alates Saksamaa Liitvabariigi loomisest). Selle põhjuseks on koroonaviirus SARS-CoV-2, mis ajendas Liidupäeva (Bundestag, Saksa parlamendi alamkoda) 2020. aasta märtsis vastavalt nakkuskaitseseadusele (Infektionsschutzgesetz, lühend IfSG) paragrahv 5 välja kuulutama “riikliku ulatusega epideemia” ja see kehtib kuni tänaseni. Siiski ei sisalda paragrahv 5 epideemia mõistet ega ka nõudeid riikliku ulatusega epideemia kindlakstegemiseks. Seetõttu pole mõistetav, milliste meditsiiniliste ja teaduslike andmete põhjal Liidupäev sellise epideemia määras.
Arvestades 2020. aasta kevade lukkupanekust tulenenud tohutuid majanduslikke, sotsiaalseid ja meditsiinilisi tagajärgi, peame seetõttu riikliku ulatusega epideemia kehtestamist põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna puudub teaduslik põhjendus ja hinnang.
Igal juhul ei tulene “epideemia” määramine Saksamaa suremusest, Saksa statistikaameti (Statistisches Bundesamt) järgi oli ajavahemik 2020. aasta jaanuarist kuni märtsi keskpaigani võrreldav 2019. aastaga, 2020. aasta suremus oli isegi väiksem perioodil 16. veebruarist kuni 15. märtsini. On seega tõestatud, et lukkupanekule eelnenud ajavahemikus ei surnud rohkem inimesi kui eelmisel aastal samal ajal! Ja ka peale seda ei ole esinenud ülemäärast suremust.
Sellest hoolimata on nii Saksamaa kodanike, kui ka kõigi ettevõtete ja asutuste põhiõigused olnud enneolematul kombel piiratud alates 2020. aasta märtsist kõigi liidumaade (Bundesländer) poolt kehtestatud koroona regulatsioonide tõttu. Need meetmed põhinevad nakkuskaitseseadusele (IfSG) paragrahvid 28 ja 32. Vaadeldes täpsemalt seda seadust ja põhinedes meditsiini ajalool, siis nakkuskaitseseadus ei anna õiguslikku alust sellistele drastilistele piirangutele, mis hõlmaks kogu elanikkonda.
Nakkuskaitseseadus (IfSG)
Nakkuskaitseseadus kohustab kohalikke tervishoiuasutusi nakkushaigusi hoolikalt uurima, tuvastama ja jälgima. Alles siis võib võtta vajalikke kaitsemeetmeid kasutusele, kuid seda ainult nende suhtes, kes on haiged, haiguskahtlusega, kelle puhul esineb viirusega nakatumise kahtlus või kelle puhul peale haiguse läbipõdemist esineb viiruse edasikandumise oht. Nakkuskaitseseadus ei näe ette üleriigilisi meetmeid, mida peab järgima 99.9 % elanikkonnast, st elanikkond, keda võib terveks pidada.
Eriti ei näe nakkuskaitseseadus ette tervete inimeste karantiini panemist. Isoleerida tuleb ainult kopsupõletiku või hemorraagilise palavikuga inimesed. See seadus ei näe ka ette maski kandmise kohustust kõigile inimestele, st tervetele inimeste, mis moodustab 99.9 protsenti elanikkonnast. See ei näe ka ette kaupluste, äride, koolide, lasteaedade, spordirajatiste või kultuuriasutuste sulgemist, mis ei kujuta endast terviseriski.
Kunagi varem pole ajaloos juhtunud, et peaaegu kogu elu ja majandus epideemiate vastu võideldes seiskub. Epideemiate ja pandeemiate vastu on seni võideldud haigeid jälgides ja vajadusel isoleerides, kuid piirangud ei ole kehtinud tervetele inimestele. Sellest hoolimata on Saksamaa liidukantsler (Bundeskanzlerin, Saksamaa valitsuse juht) ja liidumaade peaministrid alates 2020. aasta märtsist kehtestanud inimestele, majandusele, kunstile, kultuurile, koolidele, ülikoolidele ja muudele institutsioonidele kõige ulatuslikumad piirangud, mida riik kunagi näinud on. Põhjenduseks toodi viiruse väidetavalt ülikiire levik, sellega seotud väidetavalt suur surmaoht ja SARS-CoV-2-viirusest põhjustatud tervishoiusüsteemi ülekoormus.
Koroonameetmed on põhiseadusega vastuolus
Peaaegu igal nädalal liidumaade valitsuste (Landesregierungen) poolt välja antud koroona regulatsioonid on põhiseadusega vastuolus, teine lukkupanek alates 2. nov. 2020 on mitte ainult põhiseadusvastane, vaid tegemist on ka põhiõiguste rikkumisega.
Liidumaade valitsustele ei ole volitatud kehtestama nii suuri põhiõiguste piiranguid. Ka nakkuskaitseseadus ei anna piisavat õiguslikku alust üleriigilisele lukkupanekule. Lisaks kehtib nii ulatuslike meetmete osas võimude lahususe tõttu nn parlamendi heakskiidu põhimõte. See tähendab, et seadusandja [s.o Liidupäev või Liidupäevad (igal liidumaal on oma Liidupäev) ] peab ise vastu võtma asjakohased seadused ja mitte valitsus. Kuid põhiseadus (Grundgesetz, lühend GG) sätestab selles osas ka olulised piirid ja keelab ühiskonna ja majanduse halvamise nii üleriigiliselt kui ka piirkondlikult. Sest isegi sõja korral, mida meil praegu ei esine, ei tohiks põhiseadust täielikult eirata nagu me seda esimest korda kogeme, põhiseaduse artikkel 115a. Seetõttu ei tohi ka Liidupäev selliseid meetmeid vastu võtta!
Õigusriigi põhimõtete rikkumine ja inimväärikuse mitteaustamine
Põhiseaduse (GG) artikli 20, lõige 3 järgi määratletud õigusriigi põhimõtted ja proportsionaalsuse põhimõte kohustavad riiki – ja seega ka Liidupäeva kui seadusandjat – võtma elanikkonna tervise kaitsmiseks kasutusele ainult need meetmed, mis kavandatud eesmärgiks üldse sobivad on. Lisaks tuleb mitmete sobivate vahendite hulgast (vajaduse põhimõte) valida kõige vähem koormavad meetmed. Eelkõige peavad piirangud olema proportsioonis taotletava eesmärgiga, seega peavad need olema mõistlikud.
Lisaks kohustab õigusriigi põhimõte ja õigus inimväärikusele (määratletud põhiseaduses artikkel 1) nakkusprotsessi täielikku, objektiivset ja faktipõhist esitamist. Kuid midagi sellist ei ole juhtunud. Pigem oleme juba mitu kuud järjest igapäevaselt kuulnud ja lugenud nakatunute arvu suurenemisest ning sellest, et me seisame jälle katastroofi lävel.
Selle käigus varjatakse elanikkonna eest nii WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) kui ka paljude Saksamaa ja rahvusvaheliste arstide ning teadlaste poolt avaldatud fakte ja järeldusi, ehkki need teadmised aitaksid inimesi rahustada ja olukorda leevendada.
Mida valitsused ja RKI (Robert Kochi Instituut) meie eest varjavad
Millest meile veel ei räägita
Ebaõiglane ja ebamoraalne teave
Kui arstid jätaks oma patsiendid nii paljudest olulistest faktidest ja asjaoludest teavitamata, siis peaksid nad arvestama tohutute kahjunõuetega ja tahtliku käitumise korral isegi kriminaalkaristustega vastavalt Saksa tsiviil- ja kriminaalseadustikule (Bürgerliches Gesetzbuch-BGB paragrahv 823 ja Strafgesetzbuch lühend StGB paragrahv 223.
Üldises äritegevuses on olulise informatsiooni mitte andmine ja varjamine eksitav ning seda saab karistada rahatrahviga kuni 30 000 eurot või isegi kuni 2. aastase vanglakaristusega vastavalt Saksa ebaausa konkurentsi takistamise seadusele (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb-UWG) paragrahvid 5a, 16 ja 20. Lisaks on ettevõtja kohustatud hüvitama kahjutasu eelnimetatud seaduse paragrahvi 9 kohaselt.
On tõestatud, et PCR-test ei sobi diagnoosimiseks, sellel on märkimisväärne veamäär ja ei sobi ennekõike infektsioonide tuvastamiseks. Juriidiliselt on keelatud meditsiiniseadmeid turule tuua, kui nende puhul tahetakse valet muljet jätta nende efektiivsusest vastavalt Saksa meditsiiniseadme seaduse (Medizinproduktgesetz-MPG) paragrahvile 4, lõige 2. Selle rikkumine on isegi karistatav eelnimetatud seaduse paragrahvi 41 kohaselt.
Eksitamine läbi tõsiasjade varjamise toob lõppkokkuvõttes kaasa kriminaalkuriteo vastavalt Saksa karistusseadustiku (StGB) paragrahvi 263 järgi, kui seda tehakse eesmärgiga saada endale või kolmandale isikule ebaseaduslik rahaline eelis.
Kohustus teavitada ja selgitada
Nakkuskaitseseaduse (paragrahv 3) kohaselt on Rober Kochi Instituut, tervishoiuministeeriumi ja tervishoiuasutuste kohus teavitada ja selgitada laiemat avalikkust nakkushaiguste ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. See teave peab olema faktiline, kontrollitav ja teaduslikult põhjendatud, et inimesed saaksid teha iseseisvaid ja teadlikku otsuseid.
Põhjalik selgitamine ja teavitamine pole toimunud alates 2020. aasta märtsist. Pigem on elanikkond tänaseni jäetud ebaeetiliselt ja õigusriigile mittekohasel viisil teadmatusse ja külvatud ebakindlust, mis puudutab väited nagu oleks tervishoiusüsteem ülekoormatud ja et koroonaviirusesse haigestunute seas on kõrge suremus. Isegi Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO annab teada, et koroonaviirus ei ole nii ohtlik, kui algul arvati ja hindab koroonanakkuse suremust 0.2 protsendile. See on kõike muud kui epideemia, nagu näitab ka kliinikute voodikohtade täituvus, seda eriti intensiivravi osakondades. Saksamaal pole kunagi esinenud ohtu tervishoiusüsteemi ülekoormatusele ja selleks pole ka põhjust tulevikus.
Seda väidab isegi Saksa konstitutsioonikohus (Bundesverfassungsgericht-BVerfG):
“Otsustaval ajahetkel (juuli 2020) tuvastatud nakkusprotsessi olukord ja intensiivravi võimekus ei anna põhjust arvata, et siin tekiks kardetud olukord,” vastavalt Saksa konstitutsioonikohtu otsusele (BVerfG, otsus 16.07.2020, kohtuasja nr 1541/20.
Riigi kohustus kaitsta oma kodanikke
Riik on kohustatud kaitsma oma kodanike tervist, Saksa põhiseaduse (Grundgesetz-GG) artikli 1 lõige 3 ja artikli 2 lõige 2 kohaselt. Riigil pole seega õigust eksitavate väidete ja eriti oluliste asjaolude ja arvude varjamisega tekitada oma elanikkonnas suurt ebakindlust. Selline kohtlemisviis omaenda elanikkonna suhtes rikub ka põhiseaduse artiklit 1: inimväärikuse austamine kohustab riiki oma kodanikke täielikult informeerima, julgustama neid enda eest vastutust võtma ja rahustama neid, selle asemel, et suures osas elanikkonnast tohutut hirmu esile kutsuda.
Saksa nakkuskaitseseadus (IfSG) kohustab riiki ja vastutavaid ametiasutusi sõnaselgelt, eriti epideemiate korral, selgitama ja edendama individuaalset vastutust, seaduse paragrahvi 1 lõige 2 järgi. See tähendab, et mitte ainult riik või “teised”, vaid ka meie ise vastutame selle eest, et me ennast vastavate meetmetega nakkuste eest kaitseme. Seega, kes pelgab nakkusi, jäägu koju. Kes tahab kaitseks maski kanda, võib seda vabalt teha. Kõigi inimeste kohustus maski kanda nii avalikes ruumides kui ka koolides ja muudes asutustes, mida prof Drosten 2020. aasta märtsis kirjeldas kui ebaefektiivset vahendit, kujutab endast enesemääramisõiguse ja füüsilise puutumatuse õiguse jämedat rikkumist. Seda enam, et rohkem kui 40 rahvusvahelises uuringus tõestati maskide ebaefektiivsust ning suur hulk arste ja vanemaid inimesi on teada andnud maskikandmisest tulenevaid füüsilisi häireid. Riik ei pea oma kodanikke kaitsma mitte ainult koroona, vaid ka muude terviseohtude eest. Koroonaga nakatumisel esineb sama suur risk elule kui teiste gripiviiruste puhul.
Saksa konstitutsioonikohtu seisukoht koroonaviirusega seotud ohust elule
Ka Saksa konstitutsioonikohus kinnitab:
“Põhiseadus ei paku täielikku kaitset kõigi…terviseohtude eest. Seda enam, et nakatumise oht uut tüüpi koroonaviirusesse kuulub kogu elanikkonna üldisesse riskikategooriasse, mis puudutab ohtu elule (BVerfG, otsus 19.05.2020, kohtuasja nr 483/20).
Meie, advokaadid, nõuame üleriigilise epideemilise olukorra otsuse tühistamist
Seetõttu kutsume valitsust, parlamendiliikmeid ja kohtusid üles viivitamatult taastama kodanike õigused, viima läbi teadusliku analüüsi SARS-CoV-2-viiruse tegelikust ohust ja eelkõige tühistama otsuse üleriigilise epideemilise olukorra kohta. Sest selline otsus peab põhinema teaduslikult ja meditsiiniliselt usaldusväärsetele andmetele. Seetõttu on hädavajalik teada anda tegelikult viirusesse haigestunud inimeste arv, eriti just raskelt haigestunute, aga ennekõike surmade arv (kui on tõestatud, et surma põhjustas koroonaviirus). Neid arve tuleb kohandada teiste haiguste ja surma põhjustajatega. Igal juhul ei tohiks sobimatud PCR-testid olla epideemilise olukorra tõestusmaterjaliks. Eriti ettevaatlik tuleb olla eksponentsiaalsete kõverate sünge prognoosi esitamisel: kuna just Robert Kochi Instituut eksis täielikult sellise prognoosi tegemisel seagripi puhul aastal 2009/2010.
Teaduslikku ja meditsiinilist diskursust siiski pole olnud, pigem vastupidi: teadlaste, meditsiinitöötajate ja juristide poolt avaldatud kriitika saab laimu osaliseks, meedias tembeldatakse neid vandenõuteoreetikuteks, vastava kriitikaga veebileheküljed pannakse kinni ning avaldused ja videod sotsiaalmeedias kustutatakse; arste ähvardatakse kuriteokaebuse esitamise ja kodu läbiotsimisega, advokaate ja koroona-kriitilisi ajakirjanikke isegi arreteeritakse.
Meie silmade läbi toimub õigusriigi lagunemine, mis on põhiseadusega vastuolus.
Esinemissageduse suvaline määramine
Hiljuti teatasid kõik liidumaad teisest lukkupanekust – ja jällegi toimus tõsine põhiõiguste- ja vabaduste eiramine. Muuseumid, teatrid, spordirajatised, baarid ja restoranid suleti taas. Vanad ja haiged isoleeritakse, positiivse PCR-testi saanud terved täiskasvanud ja lapsed peavad olema karantiinis, inimestel ei lubata enam takistamatult kohtuda, soovitatakse tungivalt mitte reisima minna, miljonid inimesed on sunnitud maski kandma, kuigi maski eelised ja puudused pole piisavalt teaduslikult uuritud.
Kutsutakse isegi üles mõistma hukka maski mittekandvaid inimesi. Repressioonide ja sanktsioonide kartuses keelduvad arstid tõendeid välja andmast inimestele, kellel on hingamisteede raskused või muud tõsised terviseprobleemid. Meditsiiniasutustesse tuleb sõjavägi, et seadusevastast karantiini korraldust toetada ja täita.
Saksamaal ja välismaal põhineb riskipiirkonnaks liigitamine nn esinemissagedusel 50 nakatunut 100 000 elaniku kohta. See on täiesti meelevaldne: kuna 50/100 000 (nüüd on seda ilma meditsiiniliste tõenditeta vähendatud 30/100 000) vastab sellele süngele prognoosile, mida Saksa tervishoiuministeerium oma veebileheküljel kirjeldab kui “haruldast haigust.”
“Euroopa Liidus peetakse haigust haruldaseks, kui see mõjutab mitte rohkem kui 5 inimest 10 000st elanikust EL-is.”
Nagu eespool mainitud ei tähenda positiivne test veel haigestumist, sest ainult 5 protsenti positiivse testi tulemuse saanutest haigestub ja enamikul juhtudest möödub haigus kergekujuliselt. See tähendab, et kaks kuni kolm inimest 100 000st haigestub! Vaatamata sellele “haruldasele väärtusele” peavad inimesed leppima tõsiste piirangutega. See kõik rikub tõsiselt proportsionaalsuse põhimõtet, samuti võetakse otsuseid vastu omavoliliselt.
Õiguste ja seaduste massiline rikkumine
Meie, advokaadid, nõuame õigusriigi põhimõtete kohast tegutsemist
Meie, advokaadid, näeme nii Liitvabariigi valitsuse (Bundesregierung) kui ka liidumaade valitsuste (Landesregierungen) toimimisviisil, eriti just koroona olukorrast tingitud tohutute piirangute kehtestamisega, suurt ohtu õigusriigile, demokraatiale ja vabale demokraatlikule põhikorrale, mis on sätestatud põhiseaduses (GG) artiklis 20.
Kui mind kinnitatakse meditsiinitöötajaks, luban ma pühalikult:
panna oma elu inimkonna teenistusse…
Teen oma tööd kohusetundlikult ja väärikalt.
Minu tegevuse peamine prioriteet on minu patsiendi tervis.
Hoian kõiki mulle usaldatud saladusi ka pärast patsiendi surma.
Näitan algusest peale austust iga inimelu vastu ja isegi ähvardusel ei kasuta oma meditsiinilisi oskusi vastuolus humaansuse põhimõttele.
Luban seda kõike pühalikult ja oma au nimel.
Kutsume kõiki inimesi üles kasutama kõiki seaduslikke vahendeid, et kaitsta end vabadust piiravate meetmete eest.
Sest õiglus peab saama jalule!
Andreas Ackermann | Cornelia Letsche |
Karin Adrian | Frank Linzer |
Lucia Alfonso | Heike Lotze |
Gabriela Elena Balta | Ralf Ludwig |
Beate Bahner | Gesa Mielcke |
Christian Becker | Andreas Mildenberger |
Jens Biermann | Christian Moser |
Elmar Brehm | Elena Mühle-Stein |
Dr. Michael Brunner | Gordon Pankalla |
Kathrin Cetani | Harriet Pigorsch |
Gabriele Curschmann-Käsinger | Georg K. Rebentrost |
Thomas Doering | Matthias Richter |
Stefan Dzierzenga | Christiane Ringeisen |
Daniel Ferber | Alexander Roth |
Holger Fischer | Kathrin Ruttloff |
Viviane Fischer | Dirk Sattelmaier |
Reiner Füllmich | Raymond Schäfer |
Tobias Gall | Stephanie Schäfer |
Britta Gedanitz | Sylvette Schäfer |
Rembert Gierhake | Sabine Katja Schebur |
Henning C. Hacker | Regina Scherf |
Markus Haintz | Ludmila Schmidt |
Anna Hartmann | Karl Schmitt-Walter |
Dr. Volker Holzkämper | Ute Sieben |
Susann Hüttinger | Gisa Tangermann |
Thomas Jürs | Göran Thoms |
Jens Kan | Diana Timpe |
Edith Kappelt | Olaf Treske |
Luitwin Kiefer | Riza Giray Tuna |
Barbara Knoche | Edgar Überall |
Dr. Christian Knoche | Oliver Völsing |
Michael Koslowski | Maik Weise |
Helmut P. Krause | Tobias Weissenborn |
Edgar R. Krein | Britta Werthmann |
Ivan Künnemann | Kyra Wilde-Marschner |
Ilka Lang-Seifert | Katja Wörmer |
Allikas: Offener Brief der Anwälte für Aufklärung vom 5.11.2020
Tõlkis ATCG Tõlkebüroo
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.