Foto: Pixabay (Mohamed_hassan + pymnts.com)

Augustis 2023 muutus internet tõenäoliselt igaveseks, kuid enamik inimesi ei saa isegi aru, mis just juhtus. 25. augustil jõustus Euroopa Liidus uus karm seadus, mida teatakse digiteenuste seadusena (Digital Services Act) ja millega kehtestatakse ülirange interneti-tsensuuri režiim, mis on palju autoritaarsem kui kõik muu, mida me siiani näinud oleme.

Nüüd on Euroopa bürokraatidel seaduslik voli dikteerida selle üle, mida internetis on vastuvõetav öelda. Kui nad avastavad midagi, mida olete suurel veebiplatvormil öelnud, mis neile ei meeldi, võivad nad sundida seda platvormi su postituse maha võtma, sest keegi Euroopas võib seda näha. Ehkki see on Euroopa seadus, on sellel tohutu mõju tervele maailmale.

Praegu 19 suurt veebiplatvormi

Miski pole enam endine. Euroopa Liidu digiteenuste seadus (DSA) paneb suured tehnoloogiaettevõtted sõna otseses mõttes neile postitatud sisu eest juriidiliselt vastutama.

Seega, alates 25. augustist 2023 peavad sellised tehnoloogiahiiglased nagu Google, Facebook, Amazon ja teised järgima laiaulatuslikke õigusakte. Kuigi see uus seadus võeti ELis vastu, näeme tõenäoliselt kaugeleulatuvaid ülemaailmseid mõjusid, kui ettevõtted kohandavad oma poliitikat selle järgimiseks.

Esialgu on 19 suurt veebiplatvormi, mis on sunnitud seda uut seadust järgima. Alates sotsiaalmeedia platvormidest kuni veebiturgude ja otsingumootoriteni on nimekirjas seni Facebook, TikTok, X (endine Twitter), YouTube, Instagram, LinkedIn, Pinterest, Snapchat, Amazon, Booking, AliExpress, Zalando, Google Shopping, Wikipedia, Google Maps, Google’i ja Apple’i mobiilirakenduste poed, Google’i otsing ja Microsofti Bing.

Digiteenuste seaduse tsenseeriv mõju

Kuid alates 24. veebruarist 2024 hakkab digiteenuste seadus kehtima palju laiemale veebiplatvormidele, millel on vähem kui 45 miljonit igakuist kasutajat.

Uus seadus kehtestab nn selged reeglid, mida veebiplatvormid peavad järgima. See hõlmab desinformatsiooni tugevdatud tegevusjuhendi alusel kõige selle tsenseerimist, mida peetakse valeks või eksitavaks.

Millist kõnet DSA-lt politseile oodatakse? Eelmise aasta desinformatsiooni tugevdatud tegevusjuhis määratleb desinformatsiooni kui “valet või eksitavat sisu, mida levitatakse eesmärgiga petta või saada majanduslikku või poliitilist kasu ja mis võib põhjustada avalikku kahju”. Koodeks on juba valimiste ajal tööle pandud ja sellistele “kriisidele reageerimiseks“ nagu koroonapettus või Ukraina proksisõda.

Ja tegelikult pole vahet, kas materjal, mida Euroopa bürokraadid peavad “valeks või eksitavaks”, on tegelikult üldse “vale või eksitav”. Tähtis on see, et kui veebiplatvormid ei järgi seda, mida neil kästakse teha, peavad nad maksma tohutuid trahve.

Allikad: davidicke.com, activistpost.com

Vaata ka: data.europa.eu

Toimetas Hando Tõnumaa