Vaikse ookeani partnerluslepingu Trans-Pacific Partnership (TPP) väljatöötamine sai alguse juba 2005. aastal, kuid see ei saavutanud laiemat vastukaja enne, kui Obama administratsioon selle kohta 2010. aastal uuesti läbirääkimised algatas. Tegemist on vabakaubanduslepingu nime all peetavate kohtumistega Austraalia, Brunei, Tšiili, Kanada, Jaapani, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapuri, USA ja Vietnami vahel, mille ametlik eesmärk on luua kõrgetasemeline kokkulepe 21. sajandil esinevate kaubandusküsimuste lahendamiseks. See lepe on kaasa toonud väga palju kriitikat ja avalikke proteste lepingu väga laia haarde, range salastatuse ja vastuolulise sisu tõttu.

13. novembril 2013 lekitati Wikileaksi kaudu avalikkusele intellektuaalse omandi õigusi kajastava peatüki mustand ning see on veel enam teravdanud vastuseisu sellele leppele. TPP-d on nimetatud ACTA järglaseks – uueks salajaseks autoriõiguste seaduseks ning “steroididega turgutatud NAFTA-ks“ (North American Free Trade Agreement).

Tegemist on salajase reeglite koguga, mis kahjustab sõnavabadust, interneti infovabadust ja rahvatervist, luues olukorra, milles korporatsioonidel on suuremad õigused kui riikide valitsustel. Üks uskumatumana näivaid osi avaldatud peatükis on ettepanek luua rahvusvahelisi tribunale, milles korporatsioonid saaksid valitsusi kohtusse kaevata, kui nende poolt kehtestatud seadused piiravad korporatsioonide võimalusi kasu teenida. Sisuliselt peaksid alla kirjutanud riigid muutma oma seadusandlust sel moel, et see sobiks TPP reeglitega.

Intellektuaalse omandi peatüki lai haare

Kogu lepe katab väga suurt hulka erinevaid valdkondi, kuid WikiLeaksi kaudu avaldatud peatükk keskendub intellektuaalse omandi küsimustele, millel on suur mõju alates farmaatsiatööstusest kuni kodanike õigusteni. Selles soovitatakse pikendada patentide kehtivusaega kauemaks kui 20 aastat, sealhulgas meditsiinialaste patentide puhul, ning alandada patenteerimise standardeid.

Leppes surutakse peale agressiivseid meetodeid, mis takistaksid häkkeritel rikkuda autorikaitseseadust. WikiLeaksi asutaja Julian Assange on kommenteerinud, et “kui see lepe kehtestatakse, siis TPP intellektuaalse omandi kord trambiks üle üksikisiku õiguste ja sõnavabaduse“. See tooks kahju ka tervishoiule, kuna ravimite patentide pikendamine tähendaks, seda, et patsientidel ei ole võimalik tarvitada odavamaid geneerilisi ravimeid.

Ülisalajane lepe

Lepe on nii salajane, et isegi USA kongressi liikmetel on lubatud vaadata sellest järelevalve all vaid valitud osi. See tekitab murelikkust, mis võib olla dokumendi sisuks, et seda nii kiivalt varjatakse. Paljud kodanikeühendused on avaldanud seisukohta, et selliste lepete seaduslikkus on kaheldav, kui puudub igasugune läbipaistvus nende arutamisel. Avalikkusel puudub igasugune ligipääs aruteludele, milles kehtestatakse iga inimese igapäevaelu mõjutavaid reegleid.

TPP-ga on seotud ka teine kaubandusleping – transaatlantiline kaubanduse ja investeeringute partnerlusleping Transatlantic Trade and Investment Partnership (TTIP), mis seob omavahel Euroopa Liidu ja USA regulatoorsed praktikad. George Monbiot kirjutas novembri algul The Guardianis, et see lepe oleks “koletislik rünnak demokraatiale“. Portfellita minister Ken Clarke vastas selle peale, et selle leppe abil kasvaks Suurbritannia majandus aasta lõikes 10 miljardi naela võrra.

Avalikkus protesteerib

TPP vastu on algatatud mitmeid allkirjade kogumise kampaaniaid. Grupp Fight for the Future on kogunud juba üle 100 000 toetusallkirja petitsioonile, milles nimetatakse TPP-d interneti tsenseerimise plaaniks. Nende sõnul on WikliLeaksi avaldatud dokumendi põhjal arusaadav, miks püüab USA valitsus seda lepet nii hoolega varjata – selle abil püütakse läbi suruda rangeid autorikaitse seadusi, mis tooks kasu Hollywoodile ja farmaatsiatööstusele ning teeks seda kõige elementaarsema sõnavabaduse piiramise arvelt internetis.

Avaaz on samuti avanud petitsiooni TTP vastu.

USA valitsus peab silmas vaid suurkorporatsioonide huve

Kaubanduspoliitika analüütik Bill Watson kirjutas Huffington Postile, et intellektuaalse omandi regulatsioonidel ei ole kohta kaubandusleppes. Kuigi need on juba 20 aastat USA-s käinud kaubanduslike huvidega rangelt koos, siis tegelikult ei sobi need kokku. Kaubandusleppe raames intellektuaalse omandi reeglite kehtestamine annab tööstustele ilma õigustuseta ülemäära suure võimu.

Kui Kanadas kehtestatakse pikemaajalisemad autorikaitse seadused, siis võib see kasu tuua Disney kompaniile, kuid kas see peaks olema USA valitsuse majandussuhete eesmärk? USA kulutab hulga läbirääkimiste kapitali selleks, et need reeglid sobiks kitsale tööstusharule. Ning USA poolt välja pakutud reeglitele on vastuseis enamuse leppe partnerite poolt. Mitmed riigid on vastu astunud sõna- ja internetivabaduse kaitseks.

Allikad: The Guardian 1, 2, WikiLeaks, Huffington Post 1, 2, The Guardian 2, The Nation

Foto: dandelionsalad.wordpress.com / Public Citizen

Toimetas Katrin Suik