Foto: Pixabay / Canva

Saksa peavoolumeediast eemaldati oluline artikkel, mis kirjeldab katastroofilisi inimkatseid geeniteraapiaga, mida võimaldati tänu hiiglaslikule lobitööle ja seadusterikkumisele vaktsiinide heakskiitmisel. Berliner Zeitung eemaldas loo oma veebist ning sotsiaalmeediast. Artiklis kirjeldavad kolm juuraprofessorit, õigusõppejõud ja kolm juristi, kes on hoolikalt uurinud uute mRNA preparaatide ametliku kinnitamise asjaolusid ja korda, tuvastades tõsised puudused ja tehes ettepanekuid, millele tuleks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

Uudsete „koroonavaktsiinide“ heakskiitmise protsess on skandaal, millest tuleb kiiresti teha järeldused tuleviku jaoks.

Euroopa Ravimiamet (EMA) ja EL Komisjon koos riiklike ametiasutustega on heaks kiitnud geeniteraapia ravimid nakkushaiguste vastu “vaktsineerimiseks”. Kuid juristide sõnul: “Sellised süstid ei ole vaktsineerimine traditsioonilises mõttes. Need on vastuolus vaktsineerimise iseloomustusega – nagu on leitud näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ (I lisa 3. osa punkt 1.2). Kuna need ei sisalda antigeene, vaid pigem teoreetilise viiruse osade kavandit ehk võõraineid, mida organism peaks ise tootma.

Küsitav alus

Geenipõhistele ravimitele kehtivad juristide sõnul kõrged testimisstandardid: „Selle tulemusel tekitab süstimine kehas otseselt saasteainet. Antikehade ja seega kaitseainete moodustumine toimub alles teises etapis. “Geeniteraapia vaktsineerimisena heakskiitmine põhines uutel ravimitel (eelkõige vaktsineerimisel ja geeniteraapial) esitatavatest üldistest nõuetest kõrvalekalduval alusel ning on seetõttu teaduslikult ja meditsiiniliselt küsitav,” ütlevad juristid: “See toob kaasa ettenägematuid tagajärgi elanikkonna tervise heaks.”

Näitena toovad juristid: “Geenipõhised ravimid, mis on mõeldud mõnele väga spetsiifilise kliinilise pildiga patsiendile, alluvad kõrgetele testimisstandarditele, selliseid geenipõhiseid ravimeid ei saa seaduslikult kuulutada “nakkushaiguste vaktsiinideks” ja süstida tervetele (!) inimestele.“

Lisaks on autorite sõnul nende kasutamist mõjutatud võimsa lobitööga: “Direktiiviga nr 2009/120/EÜ eemaldas EL-i komisjon “nakkushaiguste vaktsiinid” spetsiaalselt reguleeritud geeniteraapiate rühmast: “Vaktsiinid ei ole geeniteraapia.“ Seda määratlust muudeti alles pärast ravimitööstuse avaldust. Algses direktiivi eelnõus oli rahvatervise kaitseks ette nähtud geeniteraapia lai määratlus, mis oleks hõlmanud ka geenipõhiseid Covid-19 süstimisi.

Geeniteraapia

Ravimifirmad on aga muu hulgas väitnud, „et direktiivi eelnõus sätestatud ranged ohutusnõuded muudavad mRNA geeniravimite tootmise oluliselt kallimaks. EL-i Komisjon muutis seejärel direktiivi teksti „Geenipõhiste nakkushaiguste vastaste vaktsiinide väljajätmine geeniteraapiate rühmast säästab tootjaid arvukatest aeganõudvatest ja rahaliselt kulukatest prekliinilistest uuringutest.“ Need on olulised ravimi ja kliinilistes uuringutes osalevate inimeste ohutuse hindamiseks.

Ümbermääratlemise tagajärg on see, et teaduslikult ei ole tõestatud, “kas suures mahus manustatud preparaadid ei ole genotoksilised ega kantserogeensed. Sellest hoolimata muutis EL-i komisjon 2022. aasta oktoobris EMA inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee (CHMP) soovitusel Pfizeri/Biontechi ja Moderna tingimuslikult heakskiidetud süstid tavapärasteks!

Reguleerivate asutuste “kuldstandard” kogu maailmas ravimite tõhususe ja (pikaajalise) ohutuse tõestamiseks on “mitmeaastased platseebokontrollitud uuringud”. Ilma selliste kehtivate uuringuteta tuleb juristide sõnul “ravimite tavapärane heakskiit lükata tagasi määruse 726/2004/EÜ artikli 12 lõike 1 kohaselt”.

Ebaeetiline praktika?

2021. aastal sai aga teatavaks, et Pfizer/Biontech ja Moderna lahustasid oma uuringute kontrollrühmad, mis olid saanud ainult platseebot. Kontrollrühma laialisaatmist põhjendati sellega, et eetiliselt problemaatiline oli vaktsineerimata isikutele vaktsiini andmisest keeldumine. Eelduseks peaks aga olema, et vaktsiini efektiivsus on tõestatud. Juristid küsivad: “Aga kas pole üsna ebaeetiline väljastada üldkasutatav preparaat, mille pikaajalist efektiivsust ja eelkõige ohutusfaktoreid pole kontrollgrupi suhtes süstemaatiliselt testitud?”

Advokaadid kommenteerivad, et kontrollrühma puudumise tõttu on uuringu jätkamine muutunud mõttetuks, kuna ei ole oodata täiendavaid teadmisi toote efektiivsuse ja ohutuse kohta. See on jälgede ulatuslik kõrvaldamine, farmaatsiatööstus ja ametiasutused takistavad tegelikult teaduslikku uurimistööd.

Selle asemel, et “kohe, 2021. aasta keskel, vastavalt määruse nr 726/2004/EÜ artiklile 20a hoiatada tootjaid ja muuta, peatada või tühistada tingimuslik heakskiit, ei juhtunud midagi”, leiavad seitse autorit. Tootjatel pole ka stiimuleid vabatahtlikeks pikaajalisteks uuringuteks. Sest nad tarnisid ainult valitsusi, kes tagasid neile vabastuse vaktsiinikahjustuste eest.

Kahju kolmandatele isikutele

Advokaatide hinnangul võib see vastutusest vabastamine – “ka lepingutes, mille salajased lõigud on avalikkuse jaoks pimendatud” – olla “õiguslikult vastuvõetamatu või ebatõhus”, “kuna need on ebamoraalsed ja võib-olla kokkumängud, st võib-olla mitme osaleja volitamata koostöö eesmärgiga kahjustada kolmandaid isikuid”.

Lobi mõju on viinud selleni, et “meditsiiniõiguse põhireeglid on õõnestatud: kui terveid inimesi vaktsineeritakse, on vaja kõrgemaid ohutusstandardeid kui siis, kui ravite raskelt haigeid inimesi geeniteraapia ravimitega”.

Autorite järeldus: „Sellist registreerimiskatastroofi ei tohi korduda. Eelkõige on vaja tühistada seadusandlik säte, et geenipõhised “nakkushaiguste vaktsiinid” ei ole geeniteraapia. Föderaalvalitsus peab seda tegema otse koos Euroopa Komisjoniga. Lisaks peaks EMA ja Euroopa Komisjoni ning teiste koroonakriisiga seotud osapoolte tegevust uurima uurimiskomisjon, kuna kahtlustatakse tungivat seadusrikkumist.

Originaalartikkel on leitav veebiarhiivist Arhive.org.

Allikas: reitschuster.de