Brasiilia kiirendatud kasvu programmi (Accelerated Growth Programme) peamise osana plaanitakse ehitada mitu suurt tammi, et stimuleerida riigi majanduskasvu. Paraku ähvardab nende projektide mahukus kahjustada või hävitada ulatuslikke maa-alasid, kus elavad arvukad pärismaalaste hõimud, kes sõltuvad sealsest keskkonnast.

Kavandatav Belo Monte projekt, millest peaks saama maailmas suuruselt kolmas tamm ja mis ujutab üle suure osa maast, kuivendab osa Xingu jõest, sundides ümberasumisele umbes 20 000 inimest. Tammiehitus mõjutab ka vihmametsasid (ohus on 90 000 ruutkilomeetrit vihmametsa) ning vähendab kalavarusid, millest sõltuvad kohalikud indiaanihõimud.

Lisaks sellele, et tuhanded hõimudes elavad inimesed, kes sõltuvad metsast ja jõest, satuvad väga raskesse olukorda, on probleemiks ka tammi ehituse ajal sinna asuvad immigrandid. Nimelt kardetakse, et nad võivad käituda pärismaalaste suhtes vägivaldselt või tuua kaasa haigusi, millega indiaanlased pole varem kokku puutunud. FUNAI (Brasiilia valitsusasutus, mis kaitseb indiaanlaste huvisid ja kultuuri) märkis, et tammi ehitusplatsi lähistel võib asuda indiaanlasi, kellega pole kontakti saadud. Nad on aga väga vastuvõtlikud mujal levivatele haigustele, mis võivad indiaanlastele osutuda surmavaks.

Kohalikud hõimud protestivad

Kayapó indiaanlased ja teisedki hõimud on tammi vastu protestinud juba 1980-ndatest, kui selle rajamiseks ettepanek tehti. President Luiz Inácio Lula da Silvale saadetud kirjas ütlesid Kayapó indiaanlased: “Me ei taha, et see tamm hävitaks ökosüsteemid ja biomitmekesisuse, mille eest me oleme hoolitsenud aastatuhandeid ning mida me saame veel säilitada.“ Indiaanlased on väljendanud seisukohta, et nad on iga hinna eest tammi vastu ning kui ehitustööd jätkuvad, “muutub Xingu jõgi veriseks“. Kayapó hõimupealikud on öelnud: “Maailm peab teadma, mis siin toimub, nad peavad märkama, et metsade ja pärismaalaste hävitamine hävitab kogu maailma.“

Mitmed kohalikud ja rahvusvahelised organisatsioonid on nõudnud, et tammi ehitus peatataks, väites, et selle keskkonnamõju uuringud on poolikud ning indiaanlaste ja teiste inimestega, keda see ehitus mõjutab, ei ole plaane korralikult läbi arutatud.

Ebaseaduslikud kullakaevandused

Peale tammide ohutavad Amazonase vihmametsa ka kullakaevandused, mis on pahatihti ebaseaduslikud. Praegu on aktuaalne teema see, et Kanada kaevandusfirma tahab ehitada Brasiilia suurimat kullakaevandust Xingu jõe kaldale. Selle vastu on algatatud petitsioon, et veenda Brasiilia valitsust projekti keelama. Petitsioon toob välja teravaid probleeme, mis kaevanduse rajamisega kaasneks. Nimelt soovib Kanada kaevandusettevõte Belo Sun ehitada kullakaevandust Belo Monte tammi lähedale, täpselt sinna, kus Xingu jõgi ära kuivab, kui selle vool suunatakse tammi poolt mujale – alale, mida tuntakse Volta Grande do Xingu’na. See suurkaevandus asuks vaid 10 km kaugusel kahest pärismaalaste asualast ning lähedal alale, kus pärismaalased elavad vabatahtlikult isolatsioonis, ähvardades pöördumatute mõjudega neid kogukondasid.

Probleemiks on ka riigiasutuste suhtumine. Näiteks plaanib Para osariigi keskkonnasekretär kohe heaks kiita Belo Sunile väljastatava loa. Ka leiab Brasiilia keskkonnaministeerium IBAMA, et see projekt pole nende vastutusalas. Ja seda vaatamata nii tõsistele keskkonda ohustavatele asjaoludele, mida see projekt endaga tooks, kui ka sellele, et kullakaevandus võimendaks Belo Monte tammi põhjustatud kahjusid loodusele ja pärismaalastele.

Lisaks peab Belo Sun selleks, et Amazonase kulda kaevandada, kasutama väga mürgiseid aineid nagu tsüaniid ning toodaks suures koguses mürgiseid jäätmeid, mis risustaks Xingu jõekaldaid. SEMA/PA tehtud keskkonnauuring aga vaatas mööda kaevanduse mõjudest pärismaalastele ning ignoreeris kaevanduse koosmõju muutustega, mida Belo Monte tamm Xingu jõele ja sealse regiooni inimestele põhjustab. Kaevanduse vastu võitlejad leiavad, et seni läbiviidud keskkonnauuringud on ehitusloa väljastamiseks ebapiisavad.

Amazonase piirkonda rikuvad kullakaevandustega (millest enamik on ebaseaduslikud) ka Peruu kaevurid. Nende kaevanduste tegelikke mõjusid ja ulatust hakati nägema siis, kui populaarne Peruu raadio- ja teleajakirjanik Guido Lombardi selle loo päevavalgele tõi. Tema videole (vt allpool) ja loole pühendatud tähelepanu on märkimisväärne, kuna kullakaevanduse probleemi Peruu Amazonase-piirkonnas on seni väga vähe kajastatud.

Reostatud keskkond

Globaalse ökoloogia teadlase Greg Asneri (Carnegie Institution for Science) hinnangul on ainuüksi Madre de Diose regiooni lõunaosas üle 500 ruutkilomeetri mõjutatud kullakaevandamise poolt. Kuigi numbrid tunduvad abstraktsed, on tema videos näha hävituse ulatus ja täielikkus. Suured alad liigirikkaid vihmametsi on hävitatud, tavaliselt selge veega ojad on muudetud mudasteks reeveoreservuaarideks. Jõed, mis voolavad läbi kaevandusalade, on veripunased toksiinide ja elavhõbega saastatud vee tõttu, mis viib ohtlikke aineid allavoolu külade ja linnadeni.

Arvestades üha kasvavaid kahjusid, sealhulgas ka sotsiaalseid probleemide nagu vägivaldsed konfliktid, kuritegevus, viletsad töötingimused, inimkaubandus ja prostitutsioon, on ebaseadusliku kaevandustegevuse kontrolli alla saamine Peruu keskkonnaministreeriumi (MINAM) prioriteet. MINAMi üks juhte Ernesto Raez ütles, et ebaseaduslik kullakaevandamine reostab ka Titicaca järve, kust on hakatud leidma arseeni.

Peruu valitsus ei oska hinnata kullakaevanduste arvu kogu riigis, aga Raeze hinnangul võib mitteametliku kaevandamisega olla seotud umbes 150 000 inimest üle terve riigi.

Allikad: Survival International, Waking Times 1, 2, Guardian

Fotod: peakwater.org (Belo Monte tamm), survivalinternational.org (protest Belo Monte tammi vastu),

Toimetas Marlen Laanep