Californias asuv Cupertino linn andis Apple’ile lõpliku loa rajada sinna oma “kosmoselaevaks“ kutsutava peakontori, kui ettevõte nõustub maksma linnale rohkem makse. Cupertino linnapea Orrin Mahoney ütles, et see on üks paljudest küsimustest, mida arutati osana arenduse kokkuleppest Apple’i ja Cupertino linna vahel. Lisades, et Apple 2 linnak osutab eeldatavasti pikaajalist mõju linnale liikluses ja muudes aspektides ning Apple on nõustunud neid mõjusid rahaliselt kompenseerima.

Apple’i üks asutajatest Steve Jobs (1955–2011) soovis, et sellest saaks “parim kontorihoone maailmas“ ja kui uurida ettevõtte antud lubadusi hoone plaanide kohta, võib ta soov täide minna. 0,7-ruutkilomeetrilisest maa-alast on praegu 80% hoonete arvelt betooni all. Apple plaanib muuta betooni osakaalu 20%-le, istutades 7000 puud. Haljastus plaanitakse rajada õuna-, aprikoosi-, kirsi- ja ploomipuud. Hoone tuleb neljakorruseline ning sõõrikujuline, majutades 14 200 töötajat ja väidetavalt ei ole seal ühtegi sirget klaaspaneeli.

Taastuvenergia ja säästlikkus

Üheks oluliseks aspektiks uue peakontori puhul on nende plaan töötada täielikult taastuvenergial: peahoone ja parkimismaja katustele paigaldatakse päikesepaneelid ja veel täpsustamata arv kütuseelemente. Ülejäänud elekter ostetakse taastuvenergia võrgustikust. Oluline on ka energiasäästlikkus – passiivsed kütte- ja jahutussüsteemid kasutavad 30% vähem energiat kui sellega võrreldavad linnakud. Peakontoris on lisaks kütuseelementidele ka varugeneraatorid, jahutajad, veekondensaatorid, elektriline kõrvaljaam ja veepumbad. Lisaks on öeldud, et tänu peakontori heale asukohale võivad nad suvel aknaid lahti hoida ning eraldi konditsioneere kasutada pole vaja.

Palju tähelepanu pööratakse säästlikkusele ja maa-ala soovitakse täie potentsiaaliga kasutada. Nii näiteks asub kuni 9240 parkimiskohta maa all, et maa peale oleks võimalik kujundada maastik, mis imaks vett. Plaanitakse rajada ka ümbertöödeldud vee keskus ning vee tarbimist on vähendatud näiteks regioonile omaste taimede ja katusele paigaldatud vihmavee kogumise süsteemidega. Ümber töödeldakse ka prügi – juba praegu juhib Apple prügimägedest kõrvale ligi 78% prügist, mis on seotud olemasolevate peakontoritega. Ettevõte töötleb ümber või taaskasutab ehitusjäätmeid ja seoses prügi sorteerimisega hakatakse biolagunevat prahti kasutama kompostimises.

Probleemid parkimisega

Apple’i uus peakontor on saanud omajagu kriitikat selle transpordiga seotud osa eest. Nimelt leitakse, et 14 200 inimest majutaval hoonel on 10 500 parkimiskohta (9240 maa all, ülejäänud eraldi parkimishoones) ehk üks parkimiskoht 1,35 töötaja kohta, mis oluliselt ei julgusta auto ühiskasutust ega jalgratta või ühistranspordiga tööle tulemist. Kui arvestada, et selles piirkonnas kulub keskmiselt tööle sõitmiseks 30 minutit, keskmine kiirus on 22,5 km tunnis ja keskmine kütusekulu 14,58 km liitri kohta, siis kulub töötajatel kokku iga päev 23 848 liitrit bensiini tööle ja kontorist koju sõtmiseks. Alex Wilson arvutas, et moodsa “rohelise“ kontorihoone puhul kulutavad töölised transpordiga 50% rohkem energiat kui kogu hoone ise. Seetõttu on veidi kurb, et nii palju raha on kulutatud hoolikale disainile, päikesepaneelidele ja muudele “rohelistele“ vidinatele, et muuta maja võimalikult energiasäästlikuks, lihtsalt et 10 500 autot saaks selle parklaid täites säästlikkusele suunatud pingutused nullida. Apple koostas kriitikat arvestades asjakohase transpordiprogrammi, et õhutada töötajaid kasutama jalgrattaid ja busse ning loodetakse, et umbes üks kolmandik töölistest (umbes 5000 inimest) kasutaks seda võimalust.

Transpordiprogrammi raames rajatakse jalgrattateid, mis on eraldatud autoteest ning mis oleks piisavalt laiad, võimaldamaks jalgratturitel üksteisest mööduda. Oluline on julgustada neid töötajaid, kes elavad 15 minuti kaugusel linnakust sõitma tööle autole alternatiivse sõiduga. Linnakusse plaanitakse luua ka 300 elektriautode laadimispunkti ning sinna jäetakse veel ruumi, et vajadusel neid juurde ehitada.

Allikad: Greenbiz, Treehugger, Telegraph, e-Week

Foto: treehugger.com / Lloyd Alter

Toimetas Marlen Laanep