Foto: geralt / pixabay.com

6. novembril lõppes Buenos Airese regioonis seitse kuud kestnud lockdown. Otsus järgnes osade allikate kohaselt viiruse kontrolli alla saamisele, ent teistel andmetel inimeste aina rohkearvulisematele meeleavaldustele koroonameetmete ning vägivalla vastu. Inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watch andmetel oli vahemikus märtsi lõpp kuni augusti algus 2020 teatatud seal 531 politseivägivalla juhtumist, sh 25 politsei poolt tapetud inimesest. President Alberto Fernández on korravalvurite liigse jõukasutuse hukka mõistnud, kuid piirangutest väsinud inimeste jaoks sellest ei piisanud.

Järjest ägedamate protestide tõttu avati esimesed kaubanduskeskused juba nädalaid tagasi – pärast seitset kuud! Nüüd avatakse piir Brasiiliale ja järk-järgult ka teistele riikidele. Isegi naaberriikide turistidel lubatakse uuesti riiki siseneda.

Protestid muutusid üha suuremaks ning vaatamata Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõige karmimatele meetmetele kasvasid positiivsete PCR-testide arv, vaesus ja kuritegevus. Kas see viitab, et lukustusmeetmetest polnud kasu? 

“Mul on hea meel näha, et nii paljud argentiinlased kaitsevad enda olemasolu. Nad tahavad, et Argentiina oleks edumeelne riik. Kõik need lipud esindavad vabadust ja vabariiki,” ütles endine julgeolekuminister ja konservatiivse opositsiooni juht Patricia Bullrich meeleavaldajatele viidates.

Ametlikult on piirangute lõdvendamise põhjuseks koroonajuhtumite arvu langus, kuid kas tõesti tänu 7 kuud kestnud piirangutele? Kuidas on võimalik, et ühes rangemate piirangutega riikides nakatumiste arv muudkui kasvab, aga taandub pärast massilisi meeleavaldusi, kus inimesed eiravad sotsiaalset distantseerumist?

Allikad: Die Welt, Schildverlag, Human Rights Watch, videod artikli sees

Fotod:  worldometers.info

Toimetas Madis Mark