Foto: Pixabay / Sandid

Kanada kohalikus päevalehes Intelligencer ilmunud artiklis “Lastega on kõik hästi! Miks on nüüd aeg läbi mõelda koroona ohutusprotokollid lastele ja kõigile teistele” arutletakse laste koroonakaitse teemal, pöörates tähelepanu sellele, et juba alates pandeemia algusest 2020. aasta kevadel oli selge, et lastele see haigus erilist ohtu ei kujuta. Artikli autor, ameerika ajakirjanik David Wallace-Wells rõhutab, et koroona ohutusmeetmete kasutuselevõtmisel ei arvestatud laste huvisid, vaid peeti laste üldjuhul kerget haigestumist ohuks tervele ülejäänud ühiskonnale. Kas see on ikka mõistlik ja teaduslik lähenemine? Kas nüüd, kui meil on COVID-19 kohta rohkem teadmisi, ei peaks arvestama ikkagi selle haiguse ealiselt erinevat levikut ning mitte laskma end allutada pimedal hirmul ja vajadusel iga hinna eest maskide, distantsi ja vaktsineerimisega kaitsta neid, kes tegelikult sellist kaitset ei vajagi? Wallace-Wells on tuntud ka oma kliimamuutusi käsitlevate kirjutiste poolest – tema sulest on ilmunud  raamat “Elamiskõlbmatu maa” (“The Uninhabitable Earth”) globaalsest soojenemisest. Telegram avaldab artikli tõlke ning kuigi tegu on üsnagi peavooluliku lähenemisega vaktsineerimise suhtes, on autoril oluline sõnum edasi anda laste mõistliku kaitsmise teemal. 

Arvestades aasta kestnud paanikat koolide sulgemise ja taasavamise pärast, väikelaste suukorvistamist maskidega, mänguväljakute sulgemist ja laste pandeemiakookonis elamist, võib tunduda kummaline, et CDC andmetel on laste seas COVID-19 suremuse risk väiksem kui gripi tõttu, aga raske haigestumise või hospitaliseerimise oht on umbes samaväärne.

Sama kehtib ka delta tüve kohta ja tegelikult kõikide teiste tüvede ja algse tüve kohta. Kõige tähelepanuväärsem on see, et pandeemia algusaegadest alates oli üks esimesi asju, mida me haiguse kohta teadsime – kuna esialgsed andmed suremuse kohta Hiinast olid väga selged: lastel on COVID-19 haigestumise korral kaduvväike nii surmaoht, haiglaravi vajamise kui ka raske haigestumise oht.

Lapsed ei ole ohus ja pole kunagi olnudki!

Ometi pole me poolteise aasta jooksul tahtnud seda fakti täielikult uskuda. Lapsed kannavad nüüd maske nii mängides kui ka basseinis ning kui sügisel koolid uuesti avatakse, kannavad nad tõenäoliselt ka seal maske. Kuid lapsed ise ei ole ise ohus ja pole seda koroonaga seoses olnudki! Tänu vaktsiinidele pole ka enamik nende vanematest ja vanavanematest enam ohus.

CDC andmetel on pandeemia käigus surnud 49 000 alla 18-aastast ameeriklast väga erinevatel põhjustel. Vaid 331 neist surmadest on olnud COVID-i põhjustatud – vähem kui pooled surid kopsupõletikku. 2019. aastal hukkus autoõnnetustes üle 2000 Ameerika lapse ja teismelise, igal aastal hukkub uppumise tõttu umbes tuhat alaealist.

Mõned neist võrdlustest ei ole päris täpsed, kuna andmed teiste haiguste ja õnnetuste kohta on mõnikord ebausaldusväärsed ning kuna COVID-19 vastased erakorralised ettevaatusabinõud takistasid tõenäoliselt märkimisväärselt ka eelpoolmainitud surmade täiendavat levikut (ja pärssisid ka teiste haiguste levikut). Kuid eelmisel aastal suri COVID-19 tõttu vähem lapsi kui südamehaiguste, pahaloomuliste kasvajate, enesetappude ja mõrvade tõttu, rääkimata sünnidefektidest, mis tapsid sadu kordi rohkem lapsi. Statistika kohaselt on COVID-i tõttu pandeemia käigus kaotanud elu 600 000 ameeriklast, aga vaid 0,05 protsenti neist olid alla 18-aastased, kes moodustavad üle 20 protsendi kogu riigi elanikkonnast.

Riskimine on kahe otsaga asi, nii delta viiruse tüve levik kui ka “pikaajalise COVID-i” tüsistused on suur mure ning kõik vanemad peaksid ettevaatusabinõude kasutuselevõtmisel hindama enda ja oma laste turvalisust. Kuid väga vähesed vanemad saatsid kaks suve tagasi kopsupõletiku või gripi kartuses oma lapsi maskides parki mängima, basseini ujuma või laagritesse puhkama ega hoidnud neid kodus nelja seina vahel.

Pandeemia ajal loobuti üksikisiku eest seismast

Sel suvel on arvutused aga hoopis teistsugused kui isegi eelmisel aastal, kui viirus levis laialdaselt täiesti vaktsineerimata inimeste hulgas. Selle põhjuseks on asjaolu, et pandeemia sügavuses, nagu me siis olime, pole inimesed mitte ainult üksikisikud, vaid ühenduslülid nakatamise ahelas, mis on peamine põhjus, miks viimase 18 kuu jooksul on tervisehoiuametnikud muretsenud nakkusohu pärast noorte hulgas, eeldades, et nad aitavad lõpuks kaasa haiguse naasmisele riskigruppidesse.

Tegelikult kogu selle ohutunde tõttu, mille pärast Ameerika Ühendriigid pandeemiale reageerisid, loobuti üksikisikute eest seismisest – andmepõhine valenarratiiv näitab meie avaliku reageerimise ranguse taset ja märkimisväärset sotsiaalset heaolu, nagu on märkinud teiste seas ka majandusteadlane Alex Tabarrok: see universaalse ja jagatud koormuse põhimõte on suunanud märkimisväärselt meie pandeemiareaktsiooni: me oleme seda haigust käsitlenud peaaegu ühtse ohuna kui viisi edendada kogu ühiskonna valvsust. Parim viis surmajuhtumite peatamiseks oli juhtumite peatamine, lähtudes mõtteviisist, mis sobis loomulikult iga vanema tunnetusliku ettevaatlikkuse ja sooviga hoida oma lapsi tervena ja nakatumata, ning võib-olla umbusaldada kõiki, kes soovitasid, et lapsega on kõik hästi, kui ta jäi haigeks. Kuid mida iganes me endale seda tehes ütlesime, ei katkestanud me laste kooliskäimist ega surunud neile maske pähe nende enda ohutuse nimel, vaid tegime seda teiste nimel.

Massiline vaktsineerimine on Ameerika Ühendriikides pandeemiamaastikku täielikult muutnud: mitte ainult kaitses vaktsiinisüsti saanud inimesi, kusjuures hämmastavalt hästi, vaid ka kõigi nende jaoks, kes ennast ei vaktsineerinud, vähendades peaaegu kogu elanikkonna suremuse riski laiemalt. 80 protsenti ameeriklaste surmadest on olnud 65-aastaste ja vanemate seas. Valge Maja andmetel on 90 protsenti Ameerika eakatest inimestest nüüd täielikult vaktsineeritud.

See aga tähendab, et kuigi tõenäoline on endiselt koroonajuhtumite tõus ja ka teatav hulk hospitaliseerimisi ja surmasid, on vaktsiinid kõrvaldanud ülekaaluka osa Ameerika suremusriskist, kusjuures haigus levib praegu peaaegu eranditult inimeste seas, kes seda palju, palju paremini taluvad – eriti noorte ja laste hulgas.