Foto: Wikimedia Commons / D. Wells – CC BY-SA 4.0

Saksamaal esitatakse üha rohkem kohtuasju vastuoluliste Covidi vaktsiinide taga olevate ravimifirmade vastu. MDRi raporti kohaselt on kõige kajastatum kahjunõue 37-aastase mehe juhtum, kellel tekkis pärast AstraZeneca vaktsiiniga süstimist ajutromboos. Arstid kinnitavad, et tegemist on vaktsiinikahjuga, kuid AstraZeneca keeldub hüvitist maksmast. Põhjus: risk oli teada – ja vaktsineeritu oli ise süüdi, kui lasi endale süsti teha.

Farmaatsiahiiud, kes on riigiametnike toel üle maailma turule toonud Covidi vaktsiinid, millel on palju kõrvalmõjusid, teevad asja enda jaoks lihtsaks: lugematu arv inimesi on pärast vaktsineerimist saanud tõsiseid tervisekahjustusi, aga tootjad hiilivad vastutusest kõrvale. Nende jaoks ei ole oluline, et kodanikud olid sunnitud end riskantsete vaktsiinidega süstima. Kui vaktsineerimise ajal olid vaktsiinide riskid teada, on vaktsineeritu ise süüdi, kui lubas preparaati endasse süstida, väidab vaktsiinifirma

37-aastane mees, kes sai 2021. aasta mais pärast AstraZeneca süstimist põskkoopa veeni tromboosi ja kes tema enda sõnul jäi ellu vaid seetõttu, et arstid tegutsesid väga kiiresti, on veendunud: vaktsineerimine oli vastutustundlik meditsiinilise hädaolukorra jaoks. Kuid AstraZeneca keeldub hüvitise maksmisest kategooriliselt. MDR-i raportis on kirjas:

MDR-ile kättesaadavas kirjas rõhutab AstraZeneca oma vaktsiini Vaxzevria “positiivset riski-kasu suhet”, mille kohaselt on “väga madal” risk põdeda siinusveeni tromboosi koos trombotsütopeeniaga, mille risk oli teada juba vaktsineerimise ajal ja see oli osa tooteteabest. Seetõttu ei ole hüvitise maksmise kohustust ka siis, kui selline väga haruldane risk üksikjuhtumitel “kahjuks realiseerub”.

37-aastane mees kaebas AstraZeneca kohtusse pärast seda, kui ettevõte  keeldus kohtuvälisest maksest, mille kohaselt pidanuks tasuma umbes 8000 eurot ettemaksu. Kannatanu nõuab 30 000 euro suurust kahjutasu – farmaatsiahiiu jaoks pisike summa, aga kui kõik vaktsineerimise ohvrid kogu maailmas selle tulemusel kümneid tuhandeid eurosid nõuaksid, viiks see ettevõtte ilmselt pankrotti. Asja arutatakse praegu Kölni ringkonnakohtus; kohtunikud on tellinud eksperdi, kes omalt poolt hindab, kas vaktsineerimine oli haiguse põhjuseks ja kas AstraZeneca spetsialistide teave “eriti – tolleaegsest meditsiinilisest seisukohast – on õigesti käsitletud võimaliku tromboosi või trombotsütopeenia tekkena”.

Protsessi tulemusel tekiks lumepalliefekt: kui vaktsiinitootjale jääb õigus, vastutaks vaktsineeritud ise vaktsineerimise ajal teadaolevate kõrvaltoimete eest.

Loomulikult eiratakse siin tõsiasja, et Saksamaal oli tol ajal tohutu vaktsineerimissurve. Lisaks ei andnud vaktsineerimiskeskused, -bussid ja enamik vaktsineerijaid õiget teavet vaktsineerimisega kaasnevate riskide kohta – sarnaselt Eesti koroonaterroristide jutuga, teatas ka Saksamaa tervishoiuminister Karl Lauterbach korduvalt, et Covidi vastu vaktsineerimine on kõrvalmõjudeta.

Teisest küljest aga, kui hagejal on õigus, oleks see tõenäoliselt stardipauk paljudele teistele vaktsiinitootjate vastu suunatud hagidele. Siis ei peaks mitte ainult AstraZeneca väga soojalt riietuma…

Allikas: report24.news

Tõlkis Hando Tõnumaa