Lääne-Austraalia ülemkohus alustab sel nädalal kohtuasjaga, mis on kasvanud lihtsast põllumajandusvaidlusest olulist pretsedenti loovaks juriidiliseks juhtumiks, mida jälgivad huviga nii mahetalunikud kui ka biotehnoloogiaettevõtted üle terve maailma.

Konjoupist pärit mahetalunik Steve Marsh jäi ilma oma mahesertifikaadist seepärast, et tema naabri Michael Baxteri GM-rapsi põllult jõudis tuulega osa seemneid ka Marshi maadele ning hakkas seal idanema. See on esimene omalaadne juhtum maailmas, mis esitab küsimuse: kes peaks kandma GM-taimede kasvatamisest tuleneva majandusliku kahju, kas GM-seemneid külvanud talunik, kes sellest saagist kasumit saab või mahetalunik, kelle kasumita ta tahtmatult vähendanud on? Ning laiemalt on küsimus meie kõigi valikuvabaduses, kas soovime tarbida geenmuundatud toitu või mitte.

Marsh kasvatab kaera ja teisi teravilju ning peab lambaid. Kuna tema farmil oli ametlikult mahesertifikaat, siis sai ta tänu sellele küsida oma toodangu eest kõrgemat hinda. 2010. aasta külvamishooajal sattus tuulega tema maadele naabri põllult geenmuundatud rapsi seemneid. Kohalik ametkond, kes väljastab mahesertifikaate, on kehtestanud GMO osas nulltolerantsi ja seetõttu kaotas Marsh 70% ulatuses oma maadele kehtestatud mahetunnustuse.

Kas mahepõllunduse reeglid on liiga jäigad?

See kohtuasi on esimene omalaadne seetõttu, et küsimuse all on puhtalt majanduslik kahju. On olnud mitmeid kohtuasju, milles küsimuse all on tule, vee või haigusetekitajate pääsemine ühelt kinnistult teisele, kuid praegusel juhul ei ole küsimus füüsilistes kahjudes. Baxter leiab, et süü lasub hoopis mahesertifikaate väljastaval ametil National Association of Sustainable Agriculture, mille nõudmised on põhjendamatud. Kuna Marsh ei kasvata rapsi, siis ei toimunud liigisisest ristumist ning kui tema lambad söövad juhtumisi geenmuundatud rapsi, siis Baxteri toetajate sõnul see neid ei mõjuta.

Marshi advokaat Mark Walter leiab, et tegemist on palju laiema küsimusega. “On oluline mõista, et mahepõllumajandus on talupidamise süsteem, see ei ole lihtsalt mingi hulk reegleid, mida saab suvaliselt kehtestada.“ Walteri arvates on selle kohtuasja sisuks lihtne, kuid põhimõtteline küsimus – kes peab kandma majanduslikke kahjusid? Geenmuundatud taimede sissetoomine toob kasu neid kasvatavatele farmeritele. Kuid nendega kaasnevad tagajärjed, mis ei tohiks kellelegi üllatuseks olla. Kas mahetalunik peaks kandma majanduslikku kahju, kui samal ajal GM-taimede kasvataja saab endale kogu kasu?

Kohaliku kogukonna jaoks on see kohtuasi loonud väga pingelise olukorra. Tegemist on väikese maakogukonnaga – ligikaudu 2000 inimest, kellest paljud on mitmendat põlve talunikud. Marsh ja Baxter kasvasid koos üles ning nende omavaheline tüli on lõhestanud tervet kogukonda.

Õigus valida GMO-vaba toodangut

Baxterit toetav kohaliku põllumajandusorganisatsiooni esindaja John Snooke leiab, et kuna Baxter kasvatas legaalselt lubatud teravilja ning järgis reegleid, siis ei tohiks teda ka vastutusele võtta GM-taimede kasvatamisega kaasnenud kahju eest, kuna ta ei ole midagi valesti teinud. Snooke on veendunud GMO-tehnoloogia pooldaja, kinnitades, et GM-taimede saagikus on suurem ning farmerid peaksid elujõulisuse tagamiseks neid laiemalt kasutusele võtma. Organisatsioon Western Australian Pastoralists and Graziers Association on loonud ka fondi, millega toetatakse Baxterit kohtukulude tasumisel. Kasutatud seemneid müünud Monsanto ei ole kommenteerinud, kas nad Baxterit rahaliselt toetavad.

Steve Marshi toetab huvigrupp Safe Food Foundation, mille juht Scott Kinnear ütles: “Tegelikult toimub see, et Steve Marshile kas tagatakse luba kasvatada GMO-vaba toitu või mitte ning see võrdub avalikkuse õigusega valida, kas me sööme GMO-vaba toitu või ei ole meil tulevikus enam seda varianti.“

See lihtne kohtuasi on saanud üheks osaks globaalses GMO-kannapöördes. Geenmuundatud taimede levimine ning mahepõldude saastumine transgeensete materjalidega on üle maailma aina enam probleemiks kujunemas. Ning mida enam avaldatakse uusi uuringuid GMO-riskide kohta, seda enam tõuseb inimeste teadlikkus ning nad soovivad osta GMO-vaba toitu. Kui aga GM-taimede kasvatamisele ei ole kehtestatud piisavalt karme reegleid ning biotehnoloogiafirmad ja GM-farmerid ei võta endale mitte mingit vastutust, satub ohtu inimeste isiklik valikuvabadus kasvatada ja tarbida GMO-vaba toitu.

Allikad: ABC 1, ABC 2, Steve Marsh Benefitfund

Foto: www.foodrenegade.com

Toimetas Katrin Suik

Austraalia farmer võitleb õiguse eest kasvatada GMO-vaba t