Bhutan on umbes Eesti-suurune isoleeritud kuningriik Himaalajas, kus elab ametlikel andmetel 742 737 inimest. Haritavat maad ei ole selles mägises riigis küll väga palju, kuid põllumajandus mängib ülitähtsat rolli, sest see on 80 protsendi elanike peamiseks elatusallikaks.

Nüüd plaanib Bhutan saada maailma esimeseks riigiks, mis läheb täielikult üle mahepõllumajandusele. Bhutani põllumajandusministri Pema Gyamtsho sõnul on otsuse tagamaad nii praktilised kui filosoofilised. “Meil on mägine territoorium. Kui kasutame kemikaale, siis nad ei püsi seal, kuhu me nad paneme, vaid mõjutavad vett ja taimi. Me peame mõtlema keskkonna peale. Enamik meie põlluharimisviise on traditsioonilised, nii et oleme juba niigi suures osas mahepõllumajanduslikud.”

“Aga me oleme ka budistid ja usume loodusega harmoonias elamisse. Loomadel on õigus elada, meile meeldib näha taimi õnnelikena ja õnnelikke putukaid.”

Gyamtsho on ka ise, nagu enamus teisigi valitsuskabineti liikmeid, põllumees. Ta on õppinud Lääne-tüüpi põllumajandamist Uus-Meremaal ning Šveitsis.

“Mahepõllumajanduslikuks muutumine võtab aega. Me ei ole seadnud tähtaega ja me ei saa seda teha üleöö. Selle asemel saavutame eesmärgi regioonide ja saakide kaupa.”

Bhutan avanes muu maailma mõjutustele alles umbes 30 aastat tagasi ning on väga kiires muutumises. Rahvastik kasvab, noored ei taha enam põllumajandusega tegeleda ning toitumisharjumused on muutumas. Bhutan saaks hakkama kogu riigi toiduvajaduse katmisega, kuid nüüd impordivad nad riisi, mis vanasti oli vaid rikka eliidi toidulaual.

Gyamtsho sõnul loodavad nad, et mahepõllumajandus pigem suurendaks nende saagikust ning annaks riigile võimaluse mahetoitu naaberriikidesse Indiasse ja Hiinasse eksportida. Saagi suurenemine plaanitakse saavutada erinevate väljatöötatud süsteemide abil, mis samal ajal ei kurna maad. Lisaks on plaanis kasvatada ainult traditsioonilisi kohalikke liike, mis on keskkonnaga täielikult kohanenud.

Allikad: Guardian, True Activist

Toimetas Maarja Aljas