Fotokollaaž: Adam Schultz / Wikimedia Commons + Canva.com

2020. aasta lõpus kutsus ÜRO peasekretär António Guterres kõiki riike kuulutama välja kliimahädaolukorda. Sümboolsest ülemaailmsest kliimahädaolukorrast akuutse riikliku energiahädani pole aga pikk maa: kliima ja sõda Ukrainas näivad olevat piisavaks põhjuseks, et USA saaks järgmise sammu astuda. Igal juhul kuulutas president Biden esmaspäeval välja niinimetatud kaitsetootmise seaduse (DPA), mis annab energiaministeeriumile volituse kohustada tööstusettevõtteid tootma teatud kaupu. Kliimahädaolukorrast ja energiahädaolukorrast kogu maailma (taas)ülesehitamiseni – mis on selle taga tegelikult?

Peamine eesmärk näib olevat edendada päikesesüsteemide tootmist. Ja täpsemalt päikesepaneelide komponentide, energiatõhusate soojuspumpade, hoonete isolatsiooni, elektrivõrgu jaoks vajalike elektritrafode ja kütuseelementide tootmise kiirendamine USA-s.

Üks kõrgem administratsiooniametnik ütles CNN-ile, et Biden lähtub oma korraldustes kliimamuutustest. Lääne megapõud ohustab hüdroenergia tootmist sellistes osariikides nagu Kalifornia: “See, mida me näeme, on kliimamuutuste mõjude kokkulangevus – lääne põud, näiteks meie hüdroenergiaressursside toodangu vähenemine. Valitsuse eesmärk on nüüd kasutada rohkem puhast energiat, näiteks päikeseenergiat, et korvata kaotatud elektritootmist”.

Mõned USA tootjad, kes hangivad Aasiast komponente, on esitanud juba esialgseid kaebuseid: “Energiahädaolukorra väljakuulutamine kahjustab otseselt Ameerika päikeseenergia tootmist, võimaldades järgmisel kahel aastal Hiina riiklikult subsideeritud päikeseenergia ettevõtetele piiramatut juurdepääsu,” ütles First Solari asepresident Samantha Sloan.

Valge Maja tegi 6. juunil 2022 avalduse, mis hõlmas kaitsetootmise seadust (DPA) ja välja kuulutatud energiahädaolukorda. Esiteks kiidab Bideni administratsioon ennast: presidendi ametisseastumisest saadik on erasektor eraldanud üle 100 miljardi dollari elektrisõidukite ja akude tootmiseks Ameerika Ühendriikides.