Foto: Pixabay / geralt

COVID-19 mRNA-toote tegelik arendaja ja omanik on Saksa firma Biopharmaceutical New Technologies SE (BioNTech SE) ning „vaktsiinisüsti“ aluseks olev mRNA tehnoloogia kuulub BioNTechile ning kuigi BioNTechi tegevjuht Uğur Şahin väidab raamatus „Vaktsiin“, et BioNTech käivitas oma COVID-19 mRNA tooteprojekti 27. jaanuaril 2020, ei pea käesolev väide paika.

30. jaanuaril 2023 ilmunud Substacki artiklis: „It Started Before the Outbreak: A BioNTech-“Pfizer” Vax Project Timeline” on öeldud, et vastuseks teabevabaduse seaduse (FOIA) taotlusele vastuseks avaldatud BioNTechi uuringuaruanne näitab, et ettevõte oli tegelikult juba alustanud prekliinilisi (loomkatseid) 14. jaanuaril 2020.

Kuidas tootamisprotsess toimus

14. jaanuar 2020 oli vaid paar nädalat pärast esimest teadet väidetavatest SARS-CoV-2 puhangu juhtumitest Wuhanis. Samal päeval ütles Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et puuduvad “selged tõendid“ haiguse inimeselt inimesele ülekandumise kohta. (Vaata WHO säutsu siit.) Miks peaks BioNTech alustama tööd COVID-19 mRNA tooteprojekti kallal ilma selgete tõenditeta patogeeni inimeselt inimesele edasikandumise kohta?

Sel hetkel ei olnud Pfizer osa BioNTechi COVID-19 mRNA tooteprojekti arendusest. Nagu ajakirjas The Vaccine jutustatud, õnnestus väikesel [2008. aastal asutatud] Saksa ettevõttel, kellel polnud kunagi ühtegi toodet turul olnud, Ameerika rahvusvaheline ettevõte partneriks värvata alles kolm kuud hiljem (lk 156).

BioNTech alustas prekliinilisi katseid 14. jaanuaril. Projekt kui selline peab olema käivitatud veelgi varem. Kõigepealt tuli toota katsetatav koostis. Sel juhul tähendas see kõigepealt mRNA tootmist ja seejärel selle formuleerimist lipiidide nanoosakestena.

Uuringu eesmärk oli testida Kanada ettevõtte Acuitas valmistatud lipiidides formuleeritud BioNTech mRNA toimivust. BioNTech ei suutnud veel toota mRNA kodeeringut ühegi patogeeni elemendi jaoks – kogu [teoreetiline] genoom oli avaldatud alles eelmisel päeval – ja kasutas selle asemel mRNA kodeeringut puhverantigeeni (lutsiferaasi) jaoks.

Kui kaua siis kuluks aega, et koostis testimiseks valmis saada?

Şahini raamat, mille kaasautorid on tema abikaasa Özlem Türeci ja ajakirjanik Joe Miller, asjakohaseid tehnilisi ja logistilisi üksikasju. Raamatu järgi võtab mRNA tootmine – protsess, mis hõlmab „kümneid tuhandeid samme“ (lk 182) – aega viis päeva (lk 170 ja 171).

Viis päeva toob meid siis 9. jaanuarile. Kuid mRNA tuli veel lipiididesse mähkida ja sellega kaasnes konkreetne logistiline probleem: BioNTech ei suutnud seda ise teha oma Saksamaa peakorteris Mainzis.

BioNTechil olid oma ettevõttes välja arendatud lipiidid, kuid leiti, et need ei sobi otstarbeks. Selleks, et mRNA oleks pakitud Acuitase lipiididesse, tuli mRNA saata Austria alltöövõtjale nimega Polymun väljaspool Viini.

mRNA-d transporditi autoga – Şahini ja Türeci sõnul 8-tunnise sõiduga –, seejärel formuleeriti Polymuni lipiididesse ja seejärel sõideti formulatsioon tagasi Mainzi. Raamatus kirjeldavad Şahini ja Türeci mRNA partiid järgnevaks loomkatseks, mis viiakse lõpule 2. märtsil, saadetakse Polymunisse ja naaseb seejärel 9. märtsil lipiididesse mähituna Mainzi (lk 116 ja 123).

BioNTech ei viinud loomkatseid ise läbi

Niisiis, see lisab veel 5 päeva, mis tooks meid nüüd 4. jaanuarile. Kuid nagu juhtub, ei viinud BioNTech loomkatseid ise läbi. Samuti see tehti alltöövõtu korras ja viidi läbi mujal asuvates katserajatistes. mRNA tootes märgivad Şahin ja Türeci, et hilisem prekliiniline uuring algas 11. märtsil, kaks päeva pärast lipiididega kapseldatud mRNA manustamist.

Kui lisame oma ajajoonele veel 2 päeva, jõuame nüüd 2. jaanuarini. 2. jaanuar 2020 ei olnud kaks nädalat, vaid kaks päeva pärast esimest teadet juhtumitest Wuhanis 31. detsembril 2019.

Kuid enne, kui seda sai toota, ütlematagi selge, et katsetatav koostis tuli kõigepealt välja mõelda ja kavandada; ning vajalike lubade saamiseks ja vajaliku koostöö korraldamiseks tuli võtta ühendust Polymuni ja Acuitasega. Kõik see võtab aega.

Kas BioNTechi COVID-19 mRNA tooteprojekt algas tegelikult enne, kui “uuest patogeenist nimega SARS-CoV-2“ oli isegi maailmale teatatud? Ilmne küsimus on: kuidas see üldse võimalik on?

Allikad: Brownstone’i instituut, edv1694.substack.com

Toimetas Revo Jaansoo