2007. aasta 16. septembril avasid eraturvafirma Blackwater (nüüdseks ümber nimetatud Academiks) töötajad tule Iraagi tsiviilisikute pihta, tappes 14 ning vigastades kuni 20 inimest. See juhtum pingestas Iraagi ja USA suhteid ning juhtunu selgitamiseks ning süüdlaste vastutusele võtmiseks on läbitud mitu kohtuistungit. Nüüd, 13. aprillil määrati neljale süüalusele lõpuks erineva pikkusega vangistused.

13. aprillil mõistis föderaalkohtunik vangistuskaristuse neljale Blackwateri töötajale, kes olid 2007. aastal Bagdadis avanud kuulipildujatest ja granaadiheitjast tule tsiviilisikute pihta. Paul Slough, Evan Liberty ja Dustin Heard mõisteti juba 2014. aasta oktoobris süüdi 13 tahtlikus tapmises ning 17 tapmiskatses ning nüüd määrati neile karistuseks 30 aastat vangistust. Esimesena tule avanud meeskonna snaiper Nicholas Slatten mõisteti süüdi esimese astme mõrvas ning talle määrati eluaegne vangistus. Kuigi kohtuotsus on märkimisväärne võit USA õigussüsteemi jaoks, oleks prokuratuur soovinud kolmele mehele veelgi pikemat – 50-aastast – vanglakaristust.

USA valitsuse esindajate sõnul käitusid süüalused relvastamata tsiviilisikuid sandistades ja tappes õigustamatult, arvestades seda, et ükski ohvritest polnud relvastatud ega osutanud ohtu meeskonna konvoile. Kohtuistungi memorandumis on välja toodud, et tegu polnud tavapärase istungiga, sest sooritatud kuriteod olid äärmiselt võikad ning kaalusid üles kõikvõimalikud faktorid, mida süüalused võisid üritada esitada karistust leevendavate asjaoludena. Lisaks ei olnud ükski meestest näidanud üles mingisugust kahetsust oma tegude üle.

Süüdimõistetud leiavad, et USA valitsus on neid alt vedanud

Süüdimõistetud on lubanud kohtuotsuse edasi kaevata, kutsudes seda “õigluse väärastumiseks” ning väites, et nad avasid tule enesekaitseks. Meeste sõnul avasid nad teed teise Blackwateri meeskonna jaoks, kui nad sattusid AK-47 tule alla ning nad pelgalt vastasid sellele. Slough on öelnud, et tunneb end reedetuna valitsuse poolt, keda ta teenis ning usub, et ta mõistetakse õigeks “nii selles kui ka järgmises elus”. Heard ütles kohtu ees, et tal on kahju süütu elu võtmise pärast, kuid ta ei ole lõpuni aus öeldes, et tegi midagi valesti. Liberty lisas, et võib vanduda, et ta tulistas tol päeval vaid kahte Iraagi politseivormis isikut, kes tulistasid teda.

Endine sõjaväekapten ja USA piirkondlik kohtunik Royce C. Lamberth usub, et süüdimõistetud olid paanikas ning kuritarvitasid neile usaldatud surmavaid relvi. Sellegipoolest tuli tema meelest tunnistada sooritatud kuritegude tõsidust ning mehed selle eest vastutusele võtta. Lamberthi sõnul ei kinnitanud ükski tunnistaja, et Blackwateri liikmed oleks tegelikult sattunud tule alla, samuti ei leitud tulistamise paigast tõendeid Iraagi mässuliste AK-47 rünnaku kohta.

Slough’, Liberty ja Heardi advokaadid on kritiseerinud prokuratuuri otsust esitada meestele süüdistus sõjaväe tulirelvade kasutamises kuriteo sooritamiseks, sest selle kuriteo eest määratakse miinimumkaristuseks 30 aastat vanglakaristust, mis on kaks korda pikem kui tapmise karistus. Seda süüdistust on peamiselt rakendatud jõuguliikmete või politseinike vastu ning see kohtuistung oli esimene, milles süüdistati turvafirmat, kes kasutas USA valitsuse antud relvi. Slough’ kaitse ütles oma avalduses, et kohtusüsteem on neid alt vedanud, kuna tsiviilisikute vandekohus ei suuda rahuaja Washingtonis kuidagi mõista, milliste äärmuslike surmavate ohtudega pidid mehed Bagdadis iga päev silmitsi seisma.

Seadused eraturvafirmade vastutuselevõtmiseks on puudulikud

Kohtuasjaga loodetakse näidata, et USA hoiab au sees seadusi nii kodu- kui ka välismaa pinnal viibivate kodanike suhtes. Samuti loodeti karmide karistustega ära hoida sarnase olukorra kordumist. Samas on varem esitatud süüdistused ka kuue teise Blackwateri töötaja vastu, kellest üks tunnistas end süüdi, teine vabastati süüst ning ülejäänutele pakkus valitsus piiratud immuunsust kolleegide vastu tunnistamise eest.

Al Jazeera korrespondent Shihab Rattansi sõnul lõpeta see kohtuotsus veel juhtumi käsitlemist, sest seaduste puudulikkuse tõttu  USA turvafirmade vastutuselevõtmiseks, saavad mehed otsuse edasi kaevata. Tema sõnul on selge, et Obama administratsioon tahtis juhtumiga luua pretsedenti, kuid ometi jätkatakse kümnete miljardite dollarite kulutamist eraturvafirmadele, sealhulgas Blackwateri järeltulijatele, kui neil on veel lahendamata probleemid selliste üksuste järelevalve, läbipaistvuse ning aruandekohustusega.

Allikad: The Guardian, Washington Post, Al Jazeera, The New York Times

Foto: airsoft-military-news.com

Toimetas Allar Pajuste