Kuus Briti ajakirjanikku kaebavad Scotland Yardi kohtusse enda telefonikõnede ja isikuandmete Ühendkuningriigi ekstremistide andmebaasi talletamise eest. Avalikustatud info kohaselt ei ole ükski neist ajakirjanikest süüdistatav üheski kuriteos ning oletatakse, et nad on jälgimisel politsei võimu kuritarvitamise ja korruptsiooni kajastamise eest.

Avaliku teabe nõudega hangitud dokumendid näitavad, et Londoni politseiteenistus (Metropolitan Police Service) oli tegelenud ajakirjanike (kolme fotograafi, videoreporteri, uuriva ajakirjaniku ja reporteri) ulatusliku järelevalvega juba üle kümne aasta. Riigisiseste ekstremistide jälgimiseks mõeldud andmebaasi talletati infot ajakirjanike väljanägemise, lapsepõlve, nende ja pereliikmete meditsiinilise ajaloo ja ajakirjandusliku tegevuse kohta. Üks fotograafidest tuvastas, et politsei oli tema kohta teinud üle 130 sissekande, kus olid üksikasjalikult ära toodud tema liikumistrajektoorid ning meeleavalduste kajastamise ajal seljas olnud riietus. Teise, juba 1976. aastast peale erinevaid protestiaktsioone pildistanud fotograafi toimikus oli meest kaks korda nimetatud Anti-Nazi League’i fotograafiks, kuigi mehe enda sõnul pole ta kunagi olnud selle organisatsiooni liige ega nende jaoks töötanud.

Ajakirjanikud Jules Mattsson, Mark Thomas, Jason Parkinson, Jess Hurd, David Hoffman ja Adrian Arbib väidavad, et nad on alustanud salajase süsteemi paljastamist, millega järjepidevalt ahistatakse, jälgitakse ja otsitakse läbi ajakirjanikke, kes teevad oma tööd. Tihti otsitakse läbi, peetakse kinni ning ahistatakse neid meediatöötajaid, kes on salvestamas politsei võimu kuritarvitamise juhtumeid. Viis ajakirjanikku on minevikus ka politsei edukalt kohtusse andnud, saades hüvitisi või ametliku vabanduse selle eest, et politsei ründas või otsis neid ametikohustuste täitmisel õigustamatult läbi.

Suurbritannia Rahvusliku Ajakirjanike Liidu (NUJ) toetusel algatatud kohtuasi käivitati meediaprotesti ajal, millega tõmmatakse tähelepanu tõsiasjale, et politsei väärkasutab luurevahendeid, et saada ligipääs ajakirjanike telefonikõnedele ja paljastada konfidentsiaalseid allikaid. Riigisisese ekstremismiga tegeleva üksuse sõnul on nende eesmärk tuvastada ekstremistide grupp, mis sooritab või on plaanimas kuritegu, millega reklaamida oma poliitilisi eesmärke. Ajakirjanike sõnul ei ole nad kunagi kavandanud mingisuguseid äärmuslikke poliitilisi või kuritegelikke tegusid.

Londoni politseiteenistus on kinnitanud, et nende käsutuses on 2000 ajakirjanike ja fotograafidega seotud dokumenti, kuid keeldub ütlemast, mitut isikut see infohulk hõlmab. Politseiuurija Bernard Hogan-Howe on väitnud, et politsei ei kogu rutiinselt infot ajakirjanike ning nende allikate kohta, lisades, et politsei huvitub inimestest vaid siis, kui nad on kas kuriteo kahtlusalused või ohvrid. Ometi on kõik kuus ajakirjanikku kinnitanud, et neil ei ole mitte mingisugust kuritegelikku tausta ning politseil ei ole vähimatki põhjust nende jälgimiseks.

Kuus kohtuasjaga seotud ajakirjanikku nõuavad, et Londoni politseiteenistus hävitaks nende kohta käiva info, sest see rikub nende õigust privaatsusele, väljendus- ja kogunemisvabadusele ning pressivabaduse seadust.

Allikad: The Guardian, BBC, The Daily Telegraph

Foto: thefridaytimes.com

Toimetas Marlen Laanep