Foto: Pixabay / geralt

Saksamaa oli aastakümneid n-ö Euroopa süda ja EL-i üks rikkamaid riike. Sellest hoolimata näitavad uued finantsandmed, et sakslastel on rikkust üllatavalt vähe – ida- ja lõunaeurooplastel aga üllatavalt palju rohkem, vahendab Focus. Osa ekspertide hinnangul on Saksamaa vaesumise taga ÜRO ja EL-i pagulaspoliitika.

Bundesbanki viimane uuring võtab kokku Euroopa riikide rikkuse andmed 2021. aastast. Selle sõnul on Saksa leibkonna netoväärtuse mediaan 106 600 eurot. Vaid viie EL-i liikmesriigi kodanikud on vähem jõukad.

Luksemburgis seevastu on keskmisel leibkonnal (mediaan) 734 745 eurot. Kuid ka Slovakkias on mediaan kõrgem kui Saksamaal, 116 244 eurot. Sloveenias ja Itaalias on leibkondades keskmiselt (mediaan) peaaegu poolteist korda rohkem ja Hispaanias peaaegu kaks korda rohkem kui Saksamaal.

Sakslaste tegelik jõukus on veelgi väiksem

Kuid isegi see sünge pilt Saksamaa finantsmaastikust on Bundesbanki sõnul endiselt ebatäiuslik. Tegelikult jaguneb Saksamaa ühiskond järsult jõukate, kellel on kinnisvara või vähemalt oma kodu, ja peaaegu jõukate vahel.

Kui vaadata poolt Saksamaa elanikest, kes elavad üürikorteris, siis veidi alla 16 000-eurose leibkonna netoväärtuse mediaan on EL-iga võrreldes peaaegu tühine. Ajavahemikul pärast 2021. aastat, mida uuring ei hõlma, on inflatsioon ja üürihindade tõenäoliselt isegi vähendanud selle elanikkonnarühma jõukust.

Sakslaste suhtelisel jõukuse puudumisel on palju põhjuseid

On suhteliselt raske kindlaks teha, miks Euroopa suurimas majanduses on nii vaene elanikkond, kirjutab Bloomberg. Madalate mediaanväärtuste ilmne põhjus on Saksamaal valitsev jõukuse äärmiselt ebavõrdne jaotus.

Ainuüksi aastatel 2010–2019 kasvas Saksamaal väga vaeste elanike osakaal – need, kelle keskmine sissetulek on alla 50 protsendi – ligikaudu 40 protsenti. Veerand Berliini lastest elab praegu vaesuses.

Sakslased hoiavad kokku, ida- ja lõunaeurooplased pigem spekuleerivad ja investeerivad

Samas on sakslased ajalooliselt olnud riskikartlikud ja pigem säästnud kui omandanud kinnisvara või investeerinud oma säästud aktsiatesse. Paljudes Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides on kodanikud finantsspekulatsioonidele palju avatumad.

Kuna viimased aastakümned on toonud endaga kaasa ühe pikima tõusu Põhja-Ameerika ja Euroopa kapitaliturgude ajaloos ning pika negatiivsete intressimäärade faasi, on sakslased praegu ebaproportsionaalselt vaesemad kui tavaliselt.

Lõppkokkuvõttes tähendab Saksamaa majanduse üldine õitseng paradoksaalselt ka seda, et kodanikel on vähe põhjust riskida ja oma erarikkust kasvatada. Saksamaal saab vähese raha ja suhteliselt vähese tööga hästi elada, vahendab Bloomberg. Sotsiaalkindlustus, kõrged maksud ja hea avalik infrastruktuur on soosinud tulemust, mida on praegu statistikas näha.

Allikas:  focus.de

Tõlkis Hando Tõnumaa