California rannikult püütud tuunikalad on saastunud Fukushimast pärit radioaktiivse tseesiumiga. Üle aasta tagasi, 2012. aasta mais kirjutas Wall Street Journal Stanfordi ülikooli uurimusest, milles leiti, et absoluutselt igas püütud ja testitud tuunikalas leiti radioaktiivset saastet. Teadlased, kes seda uurimust läbi viisid, olid ise ka üllatunud, et radioaktiivne saaste on sel moel ületanud maailma suurima ookeani.

See oli rohkem kui aasta tagasi ja nendel kaladel oli ookeani lekkinud radioaktiivse jäätmeveega üsna vähe kokkupuudet. Selle aasta mõõtmistulemusi ei ole veel avaldatud. Kuid sellest ajast saadik on radioaktiivse vee lekkimine Fukushima Daiichi tuumajaamast pidevalt jätkunud ja mõned kalad on selles vees elanud terve oma elutsükli. Radioaktiivne tseesium ei vaju merepõhja ja kalad ujuvad pidevalt selle sees, absorbeerides seda kehasse uimede kaudu või süües väiksemaid mereloomi, kes on seda ainet juba endasse kogunud.

Kuidas radioaktiivse tseesiumi manustamine toiduga inimest mõjutab?

Kui inimene satub kontakti radioaktiivse tseesiumiga, siis võib see põhjustada kahjustusi rakutasandil. Piisava kahjustuse korral võib esineda iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja veritsus. Pikemaajalise kokkupuute puhul radiatsiooniga võib inimene kaotada teadvuse ja langeda koomasse ning surra. Kui tõsised sümptomid on, see oleneb inimese isiklikust vastupanuvõimest, kiirguse mõjualas olemise ajast ja kiirgust põhjustava aine kontsentratsioonist.

Tseesium 134 poolestusaeg on 2,0652 aastat ning tseesium 137 puhul 30,17 aastat. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib.

Fukushima katastroof on pidev lahing ja praegu ei ole märki sellest, et inimesed suudaks selle üle kontrolli saavutada. Ainsad head uudised, mis Jaapanist kuulda on, on osutunud TEPCO (Tokyo Electric Power Company) poolt fabritseerituteks, et avalikkuse tähelepanu uinutada, kuni ettevõte teeb meeleheitlikke pingutusi, et õnnetuse tagajärgedega toime tulla.

Tšornobõli tuumajaamas toimunud katastroof on Fukushimas toimunuga võrreldes üsna kerge. Moodsal tehnikal pole võimet praeguse olukorraga Jaapanis toime tulla ning kaks ja pool aastat hiljem voolab saastunud vesi ikka veel ookeani. Ameerika ravimi- ja toiduohutuse amet (FDA) kinnitab, et toiduvarusid selle katastroofi tagajärjed veel ei ohusta: kalades leitud radiatsiooni tase jääb turvalistesse piiridesse. Kuid me ei saa päris kindlad olla, kas see vastab tõele praegu ning edaspidi? Kas see on TEPCO väljaütlemistega sarnaselt lihtsalt püüdlus avalikkuse reaktsioone rahustada olukorras, milles ei ole näha paranemise märke?

Allikad: Samuel Warde.com, Wall Street Journal Online

Foto: ekraanikuva

Toimetas Katrin Suik