Foto: Pixabay / x3

Saksamaal jõuab kohtusse Oxana G. Juhtum, milles hageja süüdistab vaktsiinitootjat BioNTechi rasketes terviseprobleemides, mis tekkisid pärast Covidi vaktsineerimist ning nõuab selle eest 100 000 eurot hüvitist. Oxana G. on olnud ratastoolis alates teisest COVID-i süstist, vahendab Bild. 

”Esimene vaktsineerimine toimus mul 2021. aasta juulis ja teine augustis,” räägib Saksamaal elav Oxana. Füsioterapeudina töötanud naisel tekkisid sümptomid esmakordselt Horvaatias puhkuse ajal. Kõigepealt tekkisid peavalud, järgnesid väsimus, õhupuudus ja mäluhäired. Puhkuselt naastes aga halvenes tervis veelgi.

Vaatamata ravimitele ja ravile läks Oxana seisund iga päevaga halvemaks. ”Ma ei suutnud nädalaid üles tõusta. Nüüd olen ratastoolis,” ütleb 2- ja 16-aastase lapse ema.

 ”Ma kaotasin oma elu, sellisena nagu see enne oli. Loodan, et saame perega lõpuks kompensatsiooni ja abi,” ütles ta Bildile.

Oxana advokaadid kaebasid vaktsiinitootja BioNTechi kohtusse. Tekitatud valu ja kannatuste eest nõuab hageja 100 000 eurot hüvitist.

Oxana G. (35) veedab suurema osa ajast ratastoolis. Tema abikaasa hoolitseb majapidamise ja laste eest.

Foto: Christian Schroedter / ekraanikuva

Oxana kohtuasi on üks paljudest tsiviilhagidest COVID-19 geeniravimitega tekitatud kahju eest. Kaks advokaadibürood Düsseldorfist ja Wiesbadenist esitasid eelmisel nädalal 185 ühishagi.

 Internetis hoiavad inimesed Oxanale pöialt: ”Õiglus võidab. Soovin teile edu!” kirjutas üks kasutaja Twitteris. ”See on alles algus. Koroona ümberhindamine. Nüüd,” lisab teine.

”Ma peaaegu nutsin, kui lugesin Oxana saatusest. Vähemalt võib ta nüüd loota väikesele paranemisele. Soovin teile ja teie perele kõike head! Emalt emale,” ütleb üks Facebooki kasutaja.

185 kohtuasja Saksamaal COVID-süstide tüsistuste tõttu

Saksa biotehnoloogiaettevõtte Biopharmaceutical New Technologies (BioNTech SE), mis toodab mRNA geeniteraapia farmatseutilisi ravimeid, vastu algatatud kohtuasjaga on nüüd veeremas tsiviilhagide laviin väidetavate BioNTech toodete kahjustuste tõttu.

Tuntud nelja COVID-19 mRNA ja DNA süstide tootjad on kohtuasjades kostjad. Menetlus BioNTechi vastu algab 28. aprillil.

Taust

Eestis alustas Vabariigi Valitsus Covid-süstide manustamist 27. detsembril 2020 Pfizeri ja BioNTech Comirnaty kaubamärgi tootega. Samuti liitus valitsus eelostulepingutega COVID-19 “vaktsiinide” ostmiseks AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica NV, Curevac ja Moderna lepingutega.

Reutersi 20. augusti 2020 uudises kajastati Euroopa Liidu liikmesriikide nimel sõlmitud eesostulepingut AstraZenecaga. Lepingu kohaselt võtab osalise ravimitootja vastutuse üle liikmesriik, kui isikul peaksid tekkima tootest negatiivsed kõrvaltoimed.

Puudub selgus, kui suures osas on riigid eesostulepingutega võtnud üle ravimitootja vastutuse, kui kõrvaltoimed on seostatud ravimiga. Küsimus oli arutlusel Euroopa Parlamendis 26. augustil 2020.

Euroopa Komisjoni pressiteade 27. augustist 2020 ütleb, et AstraZeneca ja Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingu, kus tootja vastutus läheb teatud osas üle liikmesriikidele.

Farmatseutilise toote kõrvalmõjude tõttu tekkinud kahjude tõendamisel on olnud aastaid küsimuseks põhjusliku seose olemasolu farmatseutilise toote ja tekkinud terviseprobleemi vahel. Seda põhjusel, et otsest põhjuslikku seost on kahju kannatanul praktiliselt võimatu tõendada.

Pöördeline kohtuotsus

Allolev kohtuotsus on seetõttu pöördelise tähendusega, sest kohtus leiti, et põhjuslikku seost saab tõendada ka üksteist toetavate kaudsete tõendite alusel.

Euroopa Liidu Kohus oma 21. juunil 2017 aasta kohtuotsuses tootja vastutuse küsimuses W jt (C-621/15, EU:C:2017:484), võttis seisukoha küsimuses, kas direktiiv 85/374/EMÜ[1] artikliga 4 on kooskõlas liikmesriigi tõendamiskord, mis lubab kohtul, kellele on esitatud hagi, milles soovitakse, et tuvastataks vaktsiinitootja vastutus selle vaktsiini väidetava puuduse tõttu, järeldada teadusliku konsensuse puudumisele vaatamata selles valdkonnas täpsete ja üksteist toetavate kaudsete tõendite alusel kõnealust puudust ning põhjuslikku seost selle puuduse ja haiguse tekkimise vahel.

Kohus leidis, et selline tõendamiskord ei ole vastuolus direktiivi 85/374 artikliga 4. Nimelt ei too selline tõendamiskord kaasa tõendamiskoormise ümberpööramist, mis lasub selle sätte tähenduses kahjukannatanul, kuna kannatanu ülesandeks on esitada erinevaid kaudseid tõendeid, mis üksteist toetades võimaldavad asja lahendaval kohtul kinnitada oma veendumust vaktsiini puuduse olemasolu kohta ja põhjusliku seose kohta selle puuduse ja tekkinud kahju vahel.

Samuti kohus on seisukohal, et mis tahes muude tõendite välistamine peale kindlate tõendite, mis tulenevad meditsiinilistest uuringutest, muudab juhul, kui meditsiiniuuringud ei võimalda ei kinnitada ega ümber lükata põhjusliku seose olemasolu, ülemäära keeruliseks või lausa võimatuks tuvastada tootja vastutust, kahjustades sel viisil direktiivi kasulikku mõju ja selle eesmärke.

Saksamaa 185 juhtumi kohtuasjad

Seega, küsimus on õiguslikult selles, kas haigused on kaudsete tõendite kohaselt toote(de) manustamise tagajärg. Kui ravimit manustati näiteks valesti, sellisel juhul kannab vastutust isik või ettevõte, kelle vastutusalasse immuniseerimine kuulus. See asjaolu ei välista aga tootja vastutust, kui leiduvad kaudsed tõendid, mis näitavad, et tema toote manustamisest tekkisid tüsistused.

Saksamaa advokaadid on keskendunud 185 juhtumile. Düsseldorfi advokaadid on sõelunud 3000 juhtumist välja 810, Frankfurti advokaadid on valinud 850 nõudest 50, kelle vastunäidustused on meditsiiniliselt tõestatud sertifikaatidega.

Saksamaal Marburgis asuv kliinik on alates „post-vac“ ambulatoorse kliiniku avamisest olnud sõnumite ja päringutega ülekoormatud. „Meil on iga päev sadu päringuid post-vac sündroomi kohta,“ kinnitab vanemarst Bernhard Schieffer. Patsientide kaebused on erinevad ja ulatuvad peavaludest püsiva väsimuse, neuroloogiliste kahjustuste ja südameprobleemideni.

Kui kahtlustatakse ravimi tekitatud tervisekahjustusi, tuleb kohtul kontrollida, kas põhjuslik seos on olemas. Eriti olukorras, kus tegemist on COVID-19 „uurimisravimiga“, mille pikajalised ohutusuuringud puuduvad, peaks piisama põhjusliku seose tuvastamisel ka kaudsetest tõenditest, et tuvastada tootjavastutus.

Allikad: Exxpress (17.04.2023), BILD.de (17.04.2023), Berliner Zeitung (17.04.2023); Koroonateave, Exxpress, Exxpress

Koostas Revo Jaansoo