Foto: Pixabay / distelAPPArath

Bergstraße Akadeemia on avaldanud nimekirja tööstusettevõtetest märksõnaga “deindustrialiseerimine”. Tegemist on tootmispiirangutest, ümberpaigutamisest ja ettevõtete sulgemisest tingitud ümberkorraldustega Saksamaal ja mujal Euroopas, mis on tingitud energiapuudusest, järsult tõusvatest energiahindadest ja CO2-hinnast ning Euroopa Liidu ja riikide arvukatest regulatsioonidest ning bürokraatiast. Tekib küsimus, kas Euroopa on plahvatuslikult tõusvate gaasi- ja elektrihindade tõttu teel “deindustrialiseeritud kontinendiks”?

Leuna keemiatööstuskompleks

Saksi-Anhalti keemiatööstus on kokkuvarisemise äärel: Leuna keemiapargis on paljud ettevõtted energiakriisi tõttu tootmist vähendanud. Leuna tööstusobjektil satuvad ettevõtted üha enam kõrgete gaasihindade tõttu hätta.

“Meil on praegu tootmispiirangud umbes 50 protsenti kogu tegevuskohas,” ütles Infraleuna GmbH tegevdirektor Christof Günther. Günteri sõnul ei suuda paljud selle piirkonna ettevõtted enam majanduslikult tulusalt töötada ja vajavad hädasti tuge. “Sest kõigile on ilmselge, et kahjumit tootvat tehast saab säilitada vaid väga lühikest aega.”

Leunas asuvas suurtööstuses on ligi 100 ettevõttes palgal umbes 12 000 inimest.

Keemia-farmaatsiatööstus Saksamaal

Keemia- ja farmaatsiatööstus on 15-protsendilise osakaaluga kogutarbimisest Saksamaa suurim gaasitarbija. Saksa Keemiatööstuse Assotsiatsiooni (VCI) peadirektor Wolfgang Große Entrup hoiatab katastroofilise arengu eest.

“Taevasse tõusvad energiahinnad tabavad meie tööstust julmalt. Paljude keskmise suurusega ettevõtete tarnelepingud hakkavad lõppema. Uued tingimused tekitavad ettevõtetele lahendamatuid probleeme,“ ütleb Große Entrup.

Ühelgi teisel tööstussektoril maailmas pole sellist koormust, millega Saksamaa ettevõtted peavad praegu hakkama saama. Seetõttu viiakse tootmist tasapisi juba välismaale. Tõenäoliselt ei tulda tagasi. Kui ettevõtted sulgevad uksed või lõpetavad täielikult oma tootmise, kukub majandus doominoefektiga kokku. See oleks katastroof kogu Saksamaale. “Me oleme vaid väikese sammu kaugusel ühest maailma suurimast tööstusriigist tööstusmuuseumiks saamisest,” ütleb Große Entrup.

Mõned ettevõtted prooviksid nüüd gaasilt naftale üle minna, kuid riigibürokraatia ilmselt teab, kuidas seda tõhusalt ära hoida.

Pfalzi valukoda Heger on pankrotti minemas

Pika ajalooga Pfalzi Hegeri kontserni kõik neli ettevõtet on omavalitsuses pankrotimenetluses. Põhjus: kõrged energia- ja materjalikulud, tuuleenergia laienemine. Eelkõige mõjutab elektrihinna plahvatuslik tõus “praegu tervet Saksamaa tööstusharu, kus on traditsioonilised valukojad,” ütles kontserni tegevdirektor Johannes Heger Rheinpfalzile. “Teised Euroopa riigid kaitsevad oma väikesi ja keskmise suurusega tööstusettevõtteid paremini,” ütles ta, lisades, et energiahinnad tapavad ettevõtluse.

Pfalzi Hegeri suurte traditsioonidega pereettevõttesse kuulub neli spetsialiseerunud ettevõtet, mis annavad tööd ligikaudu 270 inimesele.

Valukoja elektrikulud on viimasel ajal tõusnud 100 000 eurolt kuus 700 000 euroni. Föderaalvalitsus on teatanud likviidsustoetusest energiamahukatele ettevõtetele 2022. aasta veebruarist septembrini. Seni pole aga makset tehtud. Föderaalvalitsuses “arutatakse” soodsat “tööstuslikku elektrihinda” ehk rahalist abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuid vastavat määrust pole ikka veel välja antud.

Prantsuse klaasivabrik Duralex peatab tootmise

Prantsuse klaasivabrik Duralex sulgeb kõrgete energiahindade tõttu viieks kuuks oma tehaseväravad Loiret’ osakonnas. Praegustes tingimustes ei ole tootmist võimalik jätkata. Seetõttu minnakse “energia lukustusse”. Prantsusmaal muretsetakse selle üle, mis jääb mõne aasta pärast järele EL-i suuruselt teise majanduse ruineeritud tööstusbaasist. Uudisteagentuuri AFP andmetel ei pruugi umbes 300 Prantsuse ettevõtet kõrgete energiahindade tõttu eesolevat talve üle elada.

Kas Euroopa on plahvatuslikult tõusvate gaasi- ja elektrihindade tõttu teel “deindustrialiseeritud kontinendiks”, küsib Handelsblatt – klaasitootjad Prantsusmaal, terasetehased Hispaanias, väetisetehased Poolas, tootmist kärbitakse või suletakse kõikjal Euroopa Liidus.

Autotööstus hoiatab deindustrialiseerumise eest

Saksa Autotööstuse Liit (VDA) kardab, et paljud ettevõtted kolivad kõrgete energiakulude tõttu ümber. Põhjus: ettevõtted ei saa uusi elektri- ja gaasilepinguid ning kui saavad, siis röögatute hindadega. Eelkõige avaldab massiline elektrihinna tõus märkimisväärset mõju autotööstusele.

Gaasi hind on järgmine suur väljakutse. “Enam kui pooltel ettevõtetel on energiakulud tänavu tõusnud vähemalt 50 protsenti ning 41 protsendil ettevõtetest on energiakulud vähemalt kahekordistunud,” kirjutab tööstusliit. Kolmandik ettevõtetest valmistub võimalikeks tootmispiiranguteks.

“Täiuslik torm” pühib üle Euroopa tööstuse

Handelsblatti 22. septembri 2022 andmetel teatas Euroopa metallitööstuse liit (Eurometaux), et pool tsingi ja alumiiniumi tootmisest Euroopas on juba seisma jäänud. Eurometaux räägib “täiuslikust tormist”, kus energiahinnad tõusevad taevasse ja ebapiisavad energiaallikad ulatuvad üle Euroopa tööstuse.

Hannoveris elekter ja gaas ainult 50 protsendi ettemaksu vastu

Valgus võib Hannoveris varsti kustuda käsitööettevõtete jaoks, millel on vähe raha või puuduvad reservid – mõne jaoks isegi igaveseks. Munitsipaalenergia tarnija Enercity AG nõuab käsitööettevõtetelt ettemaksu – ettevõtted peavad ettemaksu tegema kuni 50 protsenti aastasest tarbimisest, sissemakse tuleb tasuda kohe. Paljude ettevõtete puhul ulatuvad vastavad summad tublisti üle 100 000 euro. Paraku võib see kaasa tuua rahalise hävingu.

Tuuleturbiinide suurehitaja koondab 2900 töötajat

Tuuleturbiinide ehitaja, Siemensi tütarettevõte Gamesa plaanib aastaks 2025 kaotada 2900 töökohta, neist 300 Saksamaal. Ettevõte teatas sellest 29. septembril. Põhjus: plahvatuslikult kasvavad kulud väga energiamahuka tuuleturbiinikomponentide valmistamisel ja materjalipuudus.

Tõenäoliselt lisandub ka oskustööliste puudus tuulikute tootmiseks, nagu kõikjal kohapealsete tuulikuehitajate puhul. Tuuleturbiinide ehitaja Siemens Gamesa on tõsistes majandusraskustes ja valgust tunneli lõpus ei paista.

Allikas: tichyseinblick.de

Tõlkis Hando Tõnumaa