Foto: Pixabay / Peggy_Marco

Tundub, et süsteemi kriitikute ja selles kahtlejate vastu tegutsemisel on nüüd lubatud kõik vahendid. See tähendab, et kriitilisi hääli ei hakata enam lihtsalt tsenseerima ja vaikima sundima, vaid nende kontod suletakse sageli nende enda panga poolt ilma põhjuseid esitamata. Endise UKIP juhi Nigel Farage’i juhtum on tekitanud omajagu segadust, kuid mida teevad kõik teised mõjutatud inimesed, kellel pole võrreldavat haaret?

Valitsuse kriitikute vaigistamiseks ei kasutata enam üksnes tsensuuri, mis muutub sotsiaalmeedias iga päevaga ilmsemaks. Viimane “skandaal” keerleb uue metaplatvormi Threadsi paljastuste ümber, mille Mark Zuckerberg soovib ehitada Twitteri rivaaliks.

Platvormi käivitamisel tekkis aga tagasilöök pärast seda, kui kasutajad avastasid, et märksõnaotsingud ja sotsiaalselt kriitilised teemad nagu „Covid-19“, „vaktsiinid“, „vaktsiinide kõrvalmõjud“, „valimispettus“ jmt pole isegi võimalik.

Threadsi juhtkond on nüüdseks tunnistanud, et soovib selliseid arutelusid oma platvormilt eemal hoida ja võimalikult palju varjata. Mis mõtet on sellises kontekstis üldse kasutada sotsiaalset meediumit, mis mitte ainult ei suru alla sõnavabadust, vaid ka avatud arvamuste ja vaadete vahetamist algusest peale nii drakoonilisel viisil?

Kui väljamõeldis muutub reaalsuseks

Kõiki neid arenguid ei ole enam võimalik ette kujutada, sest kõike, mida varem peeti pigem ulmekirjanduse valdkonda kuuluvaks, surutakse ühiskonnas nüüd kiires tempos peale.

Ja kui sellest kõigest ei piisa, võetakse kasutusele veelgi karmimad meetmed, kusjuures kriitikute kontod pannakse sageli konto haldaja poolt kinni ilma mingite selgituste andmiseta.

Juba Kanada sündmused andsid sellest esimesena lääneriikides aimu. Kui veokijuhtide protestid seal peaminister Justin Trudeau valitsuse kehtestatud vaktsiininõude vastu intensiivistusid linnade, peamiste liiklussõlmede ja piiripunktide blokeerimiseks USA-ga, kuulutas Ottawa välja riikliku hädaolukorra.

Parlamendi enamus selle meetme rakendamiseks saavutati alles hiljem. Kodumaised pangad aga hakkasid protestiliikumise juhtfiguuride, annetajate ja teiste toetajate juurdepääsu oma pangakontodele blokeerima, mille pärast mõned institutsioonid hiljem avalikult vabandasid.

Sellised juhtumid näivad nüüd olevat muutunud „uueks normaalsuseks“, arvestades seda, et isegi kogenumad rahavahetajad ja pandimajade pidajad langevad nüüd sellise käitumise ohvriks kogu Ameerika Ühendriikides.

Mündimüüjad ja pandimajad teatavad kasvavatest probleemidest

Viimastel nädalatel on ringelnud teated, kus toimuvast mõjutatud ettevõtjad on avalikkusega ühendust võtnud, et juhtida tähelepanu individuaalselt kogetud juhtumitele.

Ameerika pangad pole sulgenud mitte ainult ärikontosid, vaid ka rahavahetajate pereliikmete erakontosid. Kahtlustatakse, et tegemist on pangandussektori kampaaniaga, mille eesmärk on takistada kuld- ja hõbemüntide, ehete, vääriskivide jms alternatiivsete varade müüki või näidata avalikkusele näidispoomisi.

Sellega seoses on välja tulnud ka tõsiasi, et panga käitumise vastu ei ole võimalik kasutada mingeid õiguslikke meetmeid – nimelt, konto avamise asjakohastest dokumentidest võib lugeda, et kommertspangad võivad kliendi konto igal ajal ilma põhjuseta sulgeda.

Rumalasse olukorda jäävad eriti ettevõtjad, kui pank otsustab ettevõtte pangakonto päevapealt põhjust avaldamata sulgeda. Selge on ka, et enne sellise otsuse tegemist peab olema juba toimunud järelevalve, et kontoomanike kontodel toimuv teada on.

Kui mündimüüjatel või pandimajadel, nagu eelpool mainitud juhtumis kirjeldatud, äkki enam pangandusvõimalusi pole, võib ettevõte kiiresti pankrotti minna, kui mõni muu asutus ei ole nõus kannatanutele võimalikult kiiresti uut kontot avama.

Depangandus on muutumas üldiselt mõistetavaks terminiks

Üldkasutuses on selle protseduuri jaoks nüüdseks inglise keeles tekkinud isegi uus termin: depangandus (ingl de-banking). See aga näitab, et olukord ei tundu olevat enam üksikjuhtum, vaid pangad kasutavad selliseid meetmeid nüüd pidevalt.

Endistes tuntud spiooniriikides, nagu SDV, kus tegutses STAS, oleksid ilmselt selliste meetodite kasutuselevõtu üle uhked. Sest on ilmne, et sedalaadi meetmeid ei uurita ja analüüsitakse üksnes akadeemiliselt kui ajalugu, vaid neid viljeletakse ka tänapäeval.

Mis puutub süsteemi kriitikute ja kahtlejate vastu tegutsemisse, siis tundub, et kõik vahendid on nüüd vastuvõetavad. Briti Iseseisvuspartei (UKIP) endine juht Nigel Farage koges seda hiljuti omal nahal.

Tema juhtumis otsustas Briti Coutts Bank, üks Suurbritannia traditsioonilisi panku, ilma igasuguste selgitusteta pärast nelikümmend aastat kestnud ärisuhet Nigel Farage’i kontod sulgeda. Varsti pärast seda avaldas endine UKIPi juht hulga dokumente, mille ta oli saanud Coutts Bankilt. Nende sisust selgus, et pank sulges tema kontod ja lõpetas ärisuhted Nigel Farage’iga, kuna tema avalikud avaldused ei olnud kooskõlas panga “väärtustega”.

Millele selles kontekstis viidati? Briti ajaleht Daily Mail teatas, et Nigel Farage jagas Twitteris (X) koomik Ricky Gervaise postitust, mis naljatas transsoolisuse üle. Coutts Banki dokumentides toodi välja ka Nigel Farage’i poliitiline toetus Donald Trumpile, samuti tema avaldused ja seisukohad ebaseadusliku immigratsiooni, nullheite ja Covid-19 kohta.

Nendes dokumentides kirjeldati Nigel Farage’i kui “ksenofoobset ja rassistlikku” kodanikku. Ehk Nigel Farage’i avalikult väljendatud maailmavaade ei ühtinud Coutts Banki kui organisatsiooni omaga.

Poliitikud teevad halva mängu juures head nägu

Mitmed parlamendi mõlema koja liikmed kritiseerisid Daily Maili paljastuste järel tugevalt institutsiooni tegevust. Isegi Briti peaminister Rishi Sunak säutsus, et see oli “vale lähenemine”. Kedagi ei tohiks põhiteenustest kõrvale jätta lihtsalt seetõttu, et tal on erinevad või vastupidised poliitilised vaated. Rishi Sunak märkis, et õigus sõnavabadusele on demokraatliku süsteemi nurgakivi.

Coutts Bank on NatWest Groupi varahalduse tütarettevõte. NatWest Groupi tegevjuht Alison Rose kirjutas Nigel Farage’ile, et vabandada Coutts Banki “sügavalt sobimatute kommentaaride” pärast, mis ei kajasta NatWest Groupi seisukohti.

Ent Nigel Farage on isik, kellel on piisav poliitiline mõju. Vahetult pärast juhtumi avalikuks  tulekut toimus kohtumine riigi suurimate pankade direktorite nõukogude ja rahandusministri vahel. Seal arutati, kuidas saaks kodumaiste pankade kliente ja kontoomanikke kaitsta tulevikus nn depangandusena tuntud meetmete eest.

Enne seda oli Nigel Farage kasutanud oma meediakontakte, et Briti kodanikele meelde tuletada, et ainuüksi tema poliitilised vaated ajendasid Coutts Banki selliseid meetmeid kasutama.

Pangad tegutsevad “sobimatul viisil”

Kohtumise tulemusel kirjutas Briti poliitik ja parlamendiliige Andrew Griffith kirja 19 Briti panga, hüpoteeklaenuandja ja internetipanga direktorite nõukogule, hoiatades, et poliitiliste või avaliku elu tegelaste suhtes kehtivaid eeskirju jõustavad mõned „sobimatul viisil“ toimivad finantsasutused.

Samuti kinnitati, et peaminister Rishi Sunaki konservatiivne valitsus “võtab kasutusele vajalikud meetmed”, et kaitsta kodumaiste pankade kliente ja kontoomanikke selliste tavade eest. Andrew Griffithi teadaanne tõi ühtlasi välja, et riigisisesed institutsioonid on teadlikud hiljutistest väidetest, mille kohaselt on viimastel kuudel riigis toimunud üha rohkem sarnaseid juhtumeid.

Griffith hoiatas riigi pangandusinstitutsioone mitte lõpetama kehtivaid lepinguid ega pikaajalisi ärisuhteid lihtsalt seetõttu, et mõjutatud isikud on kasutanud oma põhiseaduses sätestatud õigust sõnavabadusele. Tema sõnul toetab Briti valitsus igati seda põhiõigust ja võtab kasutusele asjakohased meetmed, et kaitsta ühiskonda pankade põhiseadusevastase käitumise eest.

Vajadusel aga tuleks kaaluda õiguslikke meetmeid, et nõuda pankadelt tulevikus sõnavabaduse kasutamise järgimist. Kiri oli adresseeritud muu hulgas Barclays Bankile, NatWest Bankile, Lloydsile, HSBC-le, Nationwide Building Societyle, Santanderile ja Co-operative Bankile.

Seda nimekirja kavatsetakse laiendada, et see hõlmaks teisi asutusi, nagu Danske Bank, TSB, Allied Irish, Bank of Ireland ja Metro Bank ning kaasata tuleks ka digitaalsete finantsteenuste pakkujate nagu Revolot, Wise, PayPal ja Starling juhatuse liikmeid.

Kas ühiskonda tahetakse ka tegelikult kaitsta?

Ühendkuningriigi valitsevad seisukohad inimeste põhiõiguste kaitsmiseks on muidugi tervitatavad. Tekib aga küsimus, kas neid uudiseid saab ka tegelikult usaldada. Coutts Bank on oma seisukohad organisatsioonina selgelt väljendanud. Mis peaks üleöö muutuma, eriti kui pangas jäävad vastutama samad inimesed?

On talumatu vaadata, kuidas end igas olukorras laitmatult käituvateks demokraatideks pidavad inimesed tsenseerivad kolmandate isikute eriarvamusi ja seisukohti või käituvad fašistidena, et jätta teistimõtlejad vajalikest põhiteenustest ilma.

Coutts Banki näide muudab selle idee totalitaarse olemuse taas hästi nähtavaks. Kui kaua läheb veel aega, enne kui need inimesed enam lihtsalt ei välista inimesi, vaid kasutavad vägivalda, et vaigistada ja kõrvaldada ebameeldivad kriitikud igaveseks?

Igaüks, kes vähegi ajalooga kursis, näeb, et see pole inimolemuse puhul midagi anomaalset. Pigem annavad sellised genotsiidid nagu Kambodžas, Rwandas, Hitleri-Saksamaal või Stalini-aegses Nõukogude Liidus tunnistust tõsiasjast, et ühel hetkel kriitikud lihtsalt kaovad, et neid enam pildil ei oleks või mõjutatakse neid tühistamisega.

Isegi kui me usume, et oleme tänapäeval ühiskonnana palju arenenumad, targemad ja mõistvamad, tekib küsimus, miks siis ka tänapäeval käivad endiselt verised sõjad?

Demokraatiast on asi tänapäeval kaugel

Praegu toimuv on hoiatav, õhus on palju märke, mida ei tohiks alahinnata. Igaüht, kes selles kontekstis “demokraatiast” räägib, ei saa enam tõsiselt võtta. Sest kodanike tsenseerimisest inimeste hävitamiseni jookseb õrn ideoloogiline piir.

Kui vaadata seda, mis juhtus koroonapettuse aastatel, kus ühiskonda sunniti „vaktsineerima“, st osalema eluohtlikes inimkatsetes, on ilmselge, et võimueliidil on tänapäeval võimalus oma meedia kaudu inimestega igakülgselt manipuleerida. Ükskõik, mis tulevik toob, olgu selleks ID2020, CBDC jne, lähevad massid kõigega kaasa ja kriitikud hävitatakse. Läänemaailm on taas ette pööranud totalitaristliku palge ja tulevik näib olevat on düstoopia, mida siiani oleme näinud ulmefilmides.

Allikas: cashkurs.com

Toimetas Hando Tõnumaa